keskkonda. - "Saastaja maksab" põhimõte - Integreerimise põhimõte - "Keskkondliku mõtteviisi integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse on esimeseks sammuks holistilise keskkonnapoliitikani jõudmisel ning seega väga oluline keskkonnapoliitika edukuse seisukohalt. "Roheliste" seaduste rakendamisel on vähe mõtet, kui need on vastuolus muude seadustega, näiteks majanduspoliitika seadustega." (Ken Collins) EL ja keskkonnapoliitika - Subsidaarsuse põhimõte - Euroopa Liit peaks aktiviseerima oma tegevust ainult siis, kui tal on võimalik teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika
tagamisest Lastekaitse on peamiselt seotud hooletusse jäetud või väärkoheldud laste või riskis olevate laste abistamise/toetamisega Anglin (2001) järgi on laste hoolekanne laiem teenustesüsteem, mis on suunatud abivajavatele lastele 1. Laste hoolekande mudeli kontseptsioon D’Cruz ja Stagnitti (2008) järgi 2. Lastekaitsetöö põhimõtted Lastekaitse põhimõtted: Subsidaarsuse põhimõte – teenused ja otsused on kliendile võimalikult lähedal Partnerlus peredega – kaasata perekond otsustamisse Teenuste astmelisus – katsetatakse nõustamine, pereteraapia jne ja alles siis sekkuvamad teenused ja alles viimasena lapse perest eraldamine. Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö 1. Lastekaitsetöö uued trendid/käsitlused Lapse heaolu käsitlemise uued trendid:
a ühisturu kujunemist. Teisel otsust uus Euroopa poliitilise ühendamise leping ette valmistada. Uus Eur alusleping sõlmiti veebr 1992 (jõust alles 1. nov 1993 pärast Taani teistkordset refer. Seejuures Taanile erandid sh ka oma raha säilimine rahaliidus). Hollandis Maasi jõe äärses Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja) eristab sambaid (koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis integratsioon 1-s ja valitsusvah koost 2-3 sam. Viidi sisse subsidaarsuse põhimõte), selle lepingu ettevalmistamisel eriti avaldus Britis skepitsism sotsiaalpoliitika ja võimaliku ühisraha asjus. 1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsust riigiülestele institutsioonidele (Eur Ministrite Nõukogu, Eur Komisjon, Eur Parlam ja EÜhenduste Kohtule), seejuures ainult osades (EMÜ küsimuste) on need institut juriidilise isiku staatusega ja õigus- ja teovõimega. 2. sammas ühises välis- ja julgeolekupoliitika alased tegevused, 3
*Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. *Ühtses Euroopa aktis on sõnastatud selgelt printsiibid, mida Euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: *Ennetav ja (probleemide) vältimisele suunatud käitumine; *Saastaja maksab printsiip; *Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult selle tekkekohas; *Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamise. *Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille ohutuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. *Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. *Alates 1973
Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. Alates 1973. aastast on