See võib viia päriliku reproduktiivse isolatsiooni tekkeni emapopulatsioonist. Piisavalt väikeses populatsioonis töötab geenitriiv looduslikule valikule vastu ja mõõdukalt kahjulikud alleelid fikseeritakse. Wright ja Fischer ei nõustunud geenitriiviga evolutsiooniprotsessis. Väitsid, et populatsioonid on alati piisavalt suured ja seepärast triiv neis ei mängi rolli. Kuna populatsioonid koosnevad alati subpopulatsioonidest, siis geenitriiv põhjustab erinevusi subpopulatsioonide vahel vaid sel juhul kui geenide vahetus nende vahel on piiratud. Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni ja emapopulatsiooni vahel soodustab kogu populatsiooni kohastumist uuele tasemele. Evolutsioonibioloogias kutsutakse seda evolutsiooniteooriat Wright'i tasakaalustatud nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad
migrat igas teises põlvkonnas), Nm = 1 (üks migrant igas põlvkonnas). Eeldusel, et migratsiooni kiirus on väike ja palju väiksem kui populatsiooni efektiivne suurus, siis fikseerumine alampopulatsioonide vahel, tasakaaluolekus lõpmatus saarepopulatsioonis on: Fst = 1/1+4Nm. Graafik näitab oodatud geneetilise differentseerumise taset lõpmatu paljudes saare mudeli alampopulatsioonides. Oodatud fikseerumise tase subpopulatsioonide vahel sõltub efektiivsest populatsiooni suurusest (Ne) ja geenivooli suurusest (m) lõpmatu populatsiooniga saare mudelis. 17. Osata lahendada lihtsamaid ülesandeid, näited 12.loengus. Nädal 5 (valik) 1. Mis on loodusliku valiku toimumise eeltingimused? Looduslik valik toimub kui: populatsioonis on fenotüübilist muutlikkust; fenotüüpide vahel on erinevusi sigimisedukuses;
populatsioonidega demonstreerivad seda selgesti. Kui näiteks segada omavahel kaht populatsiooni - normaalsete punaste silmadega ja valgete silmadega, siis tavalise valguse käes, mille suhtes valgesilmsed on tundlikud, on juba paari põlvkonna jooksul näha nende sageduse (osakaalu) langust. Kui aga puuri üht poolt valgustada tavalise valgusega ja teist punasega, siis valgesilmsed kogunevad punase valguse poolele (see lainepikkus neid ei häiri) ja subpopulatsioonide sagedused jäävad samaks. Seega, nende kohanemus osutub samaks. Ja et tulemus on just niisugune, võimaldab see teha lisajärelduse, et silmade värvusemuutust põhjustanud mutatsioon mõjutab kohanemust just vaid ühe näitaja - silmade valgustaluvuse - kaudu. Osaliselt eraldunud populatsioonid Niisugune olukord on looduslike populatsioonide puhul üsna tüüpiline. Vähegi geograafiliselt laiemal alal paiknev
alleelisagedused. Fst=1, tähendab, et kaks populatsiooni ei ristu ja populatsiooni geneetiline varieeruvus seletatakse ära populatsiooni struktuuriga. Alampopulatsioonid on nii eristunud, et puuduvad segregeeruvad alleelid alampopulatsioonide vahel. 10. Osata seletada Wahlundi efekti mõistet. Wahlundi efekt viitab suure populatsiooni heterosügootsuse vähenemisele tema subpopulatsioonide struktuuri tõttu. Kui kahel või enamal subpopulatsioonil on erinevad alleelisagedused, siis üleüldine populatsiooni heterosügootsus väheneb. Suurenenud homosügootsuse sagedust subpopulatsioonides nimetataksegi Wahlundi efektiks. 11. Mida tähendab termin „isolate breaking“? Kuidas see väljendub alleeli ja fenotüübisageduste muutustes? Isolate breaking – heterosügootide hulga tõus, kus ühinevad reaalselt kaks isolatsioonis olnud populatsiooni.
Antikehade puudulikkuse raskemate vormide korral täheldatakse proteinogrammis gammaglobuliini fraktsiooni langust. Immunoloogilistest uuringutest on põhiuuringud: immuunglobuliinide põhiklassid (IgG, IgA, IgM) IgG alaklassid B-lümfotsüütide arv isohemaglutiniinid antikehad enne ja pärast vaktsineerimist spetsiifilised antikehad (nt polüsahhariidide vastu) Lisauuringud: T-lümfotsüütide üldarv ja T-lümfotsüütide subpopulatsioonide arv IgE IgD Kõige suurema informatiivsusega on immuunglobuliinide põhiklasside määramine. Nende olulise languse korral aitab immuunpuudulikkuse vormi diferentsiaaldiagnostiliselt selgitada B-lümfotsüütide arvu määramine. Kergemate antikehadefektide avastamiseks on oluline IgG alaklasside ja spetsiifiliste antikehade määramine. Harvem kasutatakse isohemaglutiniinide määramist ja antikehade analüüsi enne ja pärast vaktsineerimist
annaabi.ee 
