lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest (ambitsioon, efektiivsus ja autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses. Kolmandaks saab stiili käsitleda ka homoloogiana, mis tähendab sümboliliste väärtuste ja rühma elustiili ühtsust – kõik subkultuuri komponendid on loomuomaselt seotud ja lähtuvad samast rütmist. Milline erinevus on post-subkultuuriteooria ja subkultuuriteooria selgitustel subkultuuride toimimisest? SUBKULTUURITEOORIA: vaatemängulised ja tarbijalikud subkultuurid. Subkultuurid muutuvad vastavalt ühiskonnale (tavalised spordi subkultuurid ning klassikalised vaatemängulised subkultuurid). Kollektiivne identiteet, baseerub sotsiaal-majanduslikul positsioonil ühiskonnas, deviantne ja vastuhakk. POST-SUBKULTUURITEOORIA: individualiseerimine. Varasemate ühiskonnavormide fragmenteerumine, tarbimiskultuuri ekspansioon
sotsioloogilised teooriad valitsesid USA sotsioloogiat järgmised 40 aastat. Nendega koos saabus nii USA kui Euroopa sotsioloogiasse arusaam, et oluline on uurida first-ghand kogemusi ja inimeste igapäevaelu, mitte lihtsalt ‘’tugitoolisotsioloogiat’’teha. Zanr mida Chicago sotsioloogid kasutasid oli naturalisj, st. Keskendumine nii tavap’rasele kui ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed
3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei
3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei
3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. Nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei
Oppositional inimene saab aru, et talle tahetakse mingisugust ideoloogilist sõnumit öelda ning ta on pigem valvel seda tõrjuma (valimisreklaamide ajal inimsed ei usalda sõnumit, mida neile lubatakse). 3. Negotiating kokkuleppe otsimine tõlgendusprotsessis. · Resitentsus o kuidas suudavad inimesed vältida seda ideoloogiat, mida neile peale määritakse o Mida populaaresem see on, seda halvem reakstioon" (lady gaga, JB) · Subkultuuriteooria o ,,subculture: the meaning of style" riietumisestiil, elustiil, muusikastiil. Stiil avaldub kahe funktsiooni kaudu: 1) Identiteet 2) erinevus · Subkultuuri on alati vastandunud mingisugusele peavooli kutluuri loomulikkusele. · Subkultuur töötab erinevuse printsiibil · Keelatud identiteet o Mainstreami väline, imaginaarne, lahendus elu vastuoludele · Homoloogia
annaabi.ee 
