· toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn
· Üleujutuste kontrollimine · Pikk veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse Toksikoloogia kemikaalidest tingitud tervisehäireid uuriv teadusharu, õpetus organismile võõrastest ja mürgistest ainetest ja nende toimest. Toksilisust mõjutavad tegurid: · Aine keemiline koostis · Organismi sattunud aine hulk · Aine liikumine kudedes · Ekspositsiooni kestvus · Organismi individuaalsed omadused Toksilisuse testimine: · Akuutne ja subkrooniline toksilisus · Kantserogeensus · Toime sigivusele · Toime lootearengule (teratogeensus) · Tooime hingamiselunditele · Toime nahale ja silmadele Ohtlike ainete käitlusmeetodid: · Õlijäätmed põletamine/õli taastamine · Lahustijäätmed põletamine/destilleerimine · Värvi-, lakijäätmed, liimijäätmed põletus · Kontsentreeritud happe või aluse jäätmied märgkeemiline töötlus neutraliseerimiseks
· ainete toksikokineetikat ja -dünaamikat, · töötab välja võimalikult tundlikud ja täpsed meetodid toksilise toime läviannuste ja -kontsentratsioonide määramiseks nii ägeda kui ka kroonilise toime korral. 3. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt); veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt); kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt). Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos. On rida
ja nende toimest Toksilisust mõjutavad tegurid · _ aine keemiline koostis, · _ organismi sattunud aine hulk, · _ aine liikumine kudedes, · _ ekspositsiooni kestvus · _ organismi individuaalsed omadused Kudede toksilised mõjutused - püsivad või mööduvad Sõltuvalt ekspositsiooni kestvusest _ äge e. akuutne _ alaäge e. sub-krooniline _ pikaajaline e. krooniline toksilisus Toksilisuse testimine _ Akuutne ja subkrooniline toksilisus _ Kantserogeensus _ Toime sigivusele _ Toime lootearengule teratogeensus _ Toime hingamiselunditele Toime nahale ja silmadele Keskkonnasaaste on osa aineringist saastekogused on võrdsed tarbitavate loodusvarade hulgaga . Kemikaal on ohtlik, kui ta oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara _ Füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu ohtlikud kemikaalid _ terviseohtlikud kemikaalid
annaabi.ee 
