selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm).
tsütoplasma suhtes 30 kraadi) pannakse paika dorso-ventraalne telg. Halli sirbi piirkonnast algab gastrulatsioon. Kesk-blastula transitsooni (ülemineku) käigus aktiveeritakse embrüo genoom, eri blastomeerides transkribeeritakse eri geene, rakutsüklis taastuvad G1 ja G2 faasid. 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon Kanal on meroblastiline diskoidaalne lõigustumine. Muna sisaldab väga suurel hulgal rebu. Lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, sellest kujuneb iduketas ehk blastodisk ehk blastoderm. Blastodiski ja rebu vahele moodustub subgerminaalne õõs. Selle kohal kumab iduketas läbi ja nii nimetatakse seda area pellucida-ks (heleväli). Ülejäänud osas on iduketas liibunud tihedalt rebule ja seda nimetatakse area opaca-ks (tumeväli)
Kõigepealt lõigustub pindmine osa mood epiblast. · Heleväli area pellucida; iduketta tsoon, kust iduketas kumab subgermin õõne kohalt läbi · Tumeväli area opaca; piirkond, kus iduketas on tihedalt liibunud rakuvälisele rebule · Blastoderm rakkude kiht, mis on moodustunud munaraku ühele poolusele · Epiblast pealmine/ välimine iduketta osa, ühe rakukihi paksune; läbikumav · subgerminaalne õõs vaheruum rebu ja epiblasti vahel. ..tekib, kui blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele. Siia hakkab mood marginaaltsoon. · marginaaltsoon tume- ja helevälja piirialal. Holoblastiline (täielik), rotatsiooniline, isoletsitaalne 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh
membraani formeerumist. a. Diskoidaalne (Teloletsitaalne). kalad, roomajad, linnud. Lõigustumine ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse (varastes etappides blastomeeride ventraalne osa kontaktis rebuga). Ekvatoriaalsed/meridionaalsed lõigustumised tekitavad 5-6 kihilise blastodermi. Blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele, tekib subgerminaalne õõnsus Osa keskmisi blastodermi rakke surevad, tekib üherakukihiline blastoderm (heleväli, Area pellucida). Perifeerias tekib tumeväli Area opaca. Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon b. Tsentroletsitaalne e superfitsiaalne – rebu paikneb keskel; lõigustumine toimub ainult pindmiselt. Lülijalgsed 46. Blastulate tüübid, oska tuua näiteid 23
on ilmne 128-raku staadiumis. 3) lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli - (area pellucida) iduketta osa, mis paikneb subgerminaalse õõne kohal ja kumab läbi Tumeväli - (area opaca) iduketta osa, mis on liibunud tihedalt rakuvälisele rebule Blastoderm - iduketas; sügoodi rebuvaba osa, mis lõigustub Epiblast - pealmine/välimine iduketta osa subgerminaalne õõs - epiblasti ja rebu vaheline õõnsus, eraldab blastodiski keskosa ja rakuvälist rebu Marginaaltsoon - animaalse ja vegetatiivse pooluse piir, kust algab gastrulatsioon ja mis asub spermi penetratsiooni vastasküljel (meroblastiline, teloletsitaalne, diskoidaalne) lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, blastodiski keskosa on rakuvälisest rebust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle
annaabi.ee 
