otsustab). Füüsiline isik tekib siia õiguskorda sündides. Juriidiline isik tekib kui selle loob riik või kui füüsiline isik avaldab otsest tahet hakata juriidiliseks isikuks. Nii FIl kui ka JIl on teovõime. Teovõime satub küsitavuse alla siis, kui ollakse rikkunud normi. 7. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84) Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. Subektiivne õigus on lubatud käitumise määr. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda. Teiselt poolt on subjektiivne õigus ka võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määr. Juriidiline kohustus tugineb õigusnormile
vormikäsitluse ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa. Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba olemas barokkstiili avaldused, sest ilmekuse taotlemiseks tõi ta paiguti ohvriks välise ilu ja harmoonia. RAFFAEL (1483-1520) Kõrgrenessansi suurmeister, ke pole nii subektiivne ega ka mitte nii sügav kui Leonardo või Michelangelo. Tema loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. Raffael on äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse. Iseloomulik on ka tema vastuvõtlikkus mõjude suhtes, laenab palju nii minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes siiski laenatud elemendid sulatada
ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. ● Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa. Skulptuur on võimsa vormikäsitluse ja traagilise paatosega. ● Michelangelo kunst on kõrgrenessansi selgejoonelisemaid avaldusi. Selles on ühtlasi juba olemas barokkstiili avaldused, sest ilmekuse taotlemiseks tõi ta paiguti ohvriks välise ilu ja harmoonia. ● RAFFAEL (1483-1520) ● Kõrgrenessansi suurmeister, ke pole nii subektiivne ega ka mitte nii sügav kui Leonardo või Michelangelo. Tema loomingus puuduvad traagiline paatos ja sisemine rahutus, samuti ka salapärane romantika. Raffael on äärmiselt tasakaalukas harmooniline natuur, kes kõige sirgjoonelisemalt teostab vormilise täiuslikkuse ideaali, suutes siiski ühendada sooja sügava tundekülluse. Iseloomulik on ka tema vastuvõtlikkus mõjude suhtes, laenab palju nii minevikust kui kaasagsetelt meistritelt, suutes siiski laenatud elemendid sulatada
individuaalsetest omadustest (self-monitoring – kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Hoiak ja käitumine • Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak -> Käitumis valmidus->Käitumine Subektiivne vorm-> sama eelmisega Hoiak ja käitumine • Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) • H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang … • Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine • Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus
annaabi.ee 
