materiaalsete seaduste kohta. Ka määruste kohta, sest sisaldab õigusnorme. Kas saab olla salajasi määrusi? Nüüd on regulatsioon, mis lubab ka salajastele määrustele (riigisaladus) ei avaldata teksti, aga pealkiri ja info kehtivuse kohta jääb. Ka Vabariigi Valitsus on andnud määrusi, vastavalt valitsuse määrusele valitsusasutuste töö korraldamises ja muudes sarnastes küsimustes. Ehk eneseregulatisoon – ei ole vaja viidata volitusnorimile. HMS § 91 – Edasivolitus ehk subdelegatsioon (1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. (2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. Kokkuvõtteks määruste kohta
Hädadekreet —antakse situatsioonide puhul, mis nõuavad kiiresti rakendatavat abinõud, et olukord hullemaks ei läheks. Intra legem määrus — antud seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Määrust võib anda ainult siis kui on olemas seaduses spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus, mitte mingil juhul generaaldelegatsioon. Generaaldelegatsioon on antud PS-is või vastava riigiorgani üldaktis (nt VV seaduses: VV võib anda määrusi). Aga võib olla ka subdelegatsioon, mis on edasi volitamise õigus. Eesti õiguspraktikas tuli see formuleering siis kui parlament hakkas andma spetsiaalvolitust ministrile või isegi ametile, millega tekkis legislatiivvõimu ja eksekutiivvõimu konflikt. Seega on sellisel juhul võimalik ainult subdelegatsioon. Praeter legem määrus — loob uut õigust. Kliiman märgib, et on tegemist õigusaktiga, mis asendab seadust ehk teeb seda, mida peab tegema seadusandja, aga selleks peab olema
sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponenti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Edasivolitamisõigus peaks olema üldvolituses sees. Haldusmenetluse seadus ei ütle selle kohta midagi, kuid ütleb, et subdelegatsiooni võib haldusekandja edasi volitada. Selles osas puudub ka kohtupraktika. Seaduses peab olema vastav: delegatsiooninorm
üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses
üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab. Määrusandlusõigust volitavaks organiks saab olla üksnes seadusandlik organ. Määrusandlusõiguse mahu järgi võib eristada kolme liiki määrusi: 1) intra legem määrused on haldusaktid, millega administratsioon on volitatud täitma, ellu viima seadust. Selline määrus konkretiseerib neid norme, mis sisalduvad rakendatavas seaduses
annaabi.ee 
