2. Alaliste vooluvete tegevus 3. Veekogude tegevus 4. Merede tegevus Taimkate on maastiku arengus kõige lihtsamini inimese poolt muudetav komponent Muld on elus ja eluta loodust siduv osa, keerukaim komponent Maastiku väljakujunemise komponendid: 1. Diferentsiaal püsivad, nt pinnamood, pinnakate, kivimid jne 2. Diferentsiaal-indikaator vähem püsivad, nt veereziim, mulla ehitus jne 3. Indikaator muutlikud, taimkate, mulla struktuur jne Elementaarmaastikud: 1. Subakvaalne veealune 2. Superakvaaline veepealne, aga põhjavesi lähedal 3. Transakvaalne seotud üleujutustega 4. Eluviiaalne veest puutumata ala, põhjaveest kõrgemal Süsinikuringe oluline fotosünteesiks Lämmastikuringe oluline toitaine taimedele. Fosforiringe oluline toitaine taimedele ja loomadele. Väävliringe oluline toitaine taimedele ja inimestele tootmistegevusel(väävelhape, akud jne)
Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängi - Lammi - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? - Mis on saltatsioon? - Mis on denutatsioon? - Mida tähistab erosioonibaas? - Mis on jõe tasakaaluprofiil? - Miks jõed meandreeruvad? Põhjavesi - Defineeri mõistet põhjavesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? - Kivimite veelised omadused?
Sõltuvalt sellest kas voolusäng suubub basseini või avaneb nt ariidsetel aladel mäestikuesisele tasandikule eristatakse: (1)delta (2)uhtekoonus ehk kuivamaadelta Merelised deltad moodustavad reeglina tasaseid, nõrgalt mere/ookeani poole kallutatud settelavasid mille veepealset ja suudmelähedast osa liigestavad arvukad hargnevad jõekanalid. Deltade settekehad ulatuvad tavaliselt kaugele eemale füüsiliselt määratlevast jõesuudmest ning neil eristatakse kask põhilist osa: (1)subakvaalne delta - veealune deltatasandik (2)subaeraalne delta - veepealne (ajuti üleujutatud) deltatasandik Kuigi voolukiiruse langemisel on deltade akumuleerumisel mängida suurim roll on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga: (1) mehhaaniline settimine - voolukiirus/voolamise turbulentsus langeb ja hakkavad settima ka kõige väiksemad osakesed (2)elektrolüütiline koagulatsioon - magedas st madala ioonkontsentratsiooniga vees on saviosakeste ja ka kolloidide ümber oaks
Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängialluuvium - Lammialuuvium - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik Subaeraalne pooleldi vee all olev delta piirkonda Subakvaalne koguaeg vee all olev delta piirkond Orgude tüübid: sängorg, sälkorg, kanjonorg, moldorg, lammorg - Kuidas jagatakse veevoolamise tüüpe? Laminaarne ja turbulentne - Kuidas jaotatakse vee vertikaalne kiirus? Sängi põhjas kõige aeglasem, sest toimub hõõrdumine põhjaga. Kõige kiirem vee pinnapiirist natukene allpool. Veepinna lähedal jällegi aeglasem, sest toimub hõõrdumine õhuga - Mis on saltatsioon
annaabi.ee 
