Ahatha Mary Clarissa Christie ,,Saladuslik juhtum Stylesis" Novell leiab aset Inglismaal Esimese Maailmasõja ajal Stylesis Essexi maakonna mõisas. Mõisa omanik on jõukas lesk Emily Inglethorp, kes abiellus äsja endast tükkmaad noorema mehega, Alfred Inglethorpiga. Emily kaks kasupoega, John ja Lawrence Cavendish, elavad Stlyesis, nagu ka mitmed teised inimesed. Ühel hilisööl ärkavad Stylesi elanikud, et leida surev Emily Inglethorp. Tema surma põhjuseks juhtub olema strihniinne mürgitamine.Kapten Hastings, maja külaline, võtab endale appi oma sõbra Hercule Poirot, kes peatub lähedal asuvas
Agatha Christie (15.sept.1890 12.jan.1976) Elulugu Agatha Miller sündis Inglismaal Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all Õppis ise 4-aastaselt lugema Võttis klaveritunde ja tantsutunde 1914 abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christiega Elulugu Alustas kirjutamisega 1916. aastal, mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis" 1928. aastal lahutas oma mehest 1930 kohtus naine arheoloogi Max Mallowaniga Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat Kirjutamise algus Kirjutama ajendas Agatha Christie't juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Selle kummutamiseks (mitte trükis avaldamiseks) kirjutas Agatha Christie 1918.a. "Saladuslik juhtum Stylesis" See teos ilmus 1920. aastal
Ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda kirjutatuid lugusid. Lapsepõlves ei olnud Agatha´l soovi kirjanikuks saada, talle meeldis hoopis muusika ja näitekunst. Agatha mängis ema soovitusel ka klaverit ja mandoliini. Agatha hakkas kriminaalromaane kirjutama juhuse tõttu nimelt ta õde väitis, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani, kuid Agatha tahtis talle vastupidist tõestada ja nii sündiski 1918. aastal "Saladuslik juhtumi Stylesis". Alguses ei pakkunud Agatha teos "Saladuslik juhtumi Stylesis" kellegile huvi, kuid 1920. aastal sai see vägagi populaarseks. Agatha on oma eluajal avaldanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit oma nime alt, kuid ka 6 sentimentaalset romaani avaldas ta Mary Westmacott`i nime alt. Agatha oli üks kirjanikkude, ajakirjanikkude ja loomeinimeste organisatsiooni ,,Detection Clubi" asutajatest. Kahekümne kolme aastaselt abiellus Agatha
arheoloogiaprofessor (vikipeedia). 1974-1975 hakkas Christie tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad et ta hakkas põdema Alzheimerit. Nende abielu kestis 46 aastat kuni kirjaniku surmani (12.01.1976 Wallingfordis, Inglismaal) (wikipedia). Agatha sai tuntuks kriminaalromaanidega. Ta alustas kirjutamist 1918. aastal. Christie on kirjutanud 78 kriminaalromaani, umbes 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema esimeseks romaaniks oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis" (vikipeedia) Teosed Agatha Mary Clarissa Christie on kokku kirjutanud umbes 200 teost. Tema esimene teos oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis" mille ta kirjutas 1918. aastal ja mille 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus Bodley Head (vikipeedia). Christie kuulsaim näidend on ,,Hiirelõks", mida Londoni teatris on mängitud rohkem kui 24 000 korra. See on ühe näidendi samas teatris esitamise kordade arvu maailmarekord. Guinnessi rekordite raamatu järgi on Christie maailma enim müüdud
Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks". Pärast seda kirjutas Agatha Christie veel 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit
1914 aastal abiellus Agatha sõjaväelenduri Archibald Christi`ga. Aastal 1923 nende kooselu lahutati, 1930 aastal ta kohtas arheoloogi Max Mallowaniga. Nad olid õnnelikult abielus 46 aastat. Max Mallowan suri 12 jaanuaril 1976. 14.12.12 14.12.12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis `` Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema teoseid on vähemalt kirjutatud 103 erinevas keeles. 14.12.12 Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor. Tema näidend ,, Hiirelõks `` on kõige kauem mängukavas olnud etendus. 1952 aastast kuni tänase päevani on seda mängitud enam kui 20 000 korda. Seda näidendit on tõlgitud 23 erinevasse keelde. Sellest raamatust selgub, et maailma
tuntuks.Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Agatha Christie ei pretendeeri küll kriminaalromaani kirjanduszanri looja kohale, kuid ta on siiski üks meeldejäävamaid kirjanikke sellest vallast. Tema teosed on kirjutatud klassikaliste reeglite järgi. Kõik detektiivi avastatud faktid peavad lugejale teada olema ja midagi ei tohi varjata. Ent ometi suudab ta
Neiupõlves oli ta nimi Miller. Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi oli "Saladuslik juhtum Stylesis". Kirjastajaid see ei huvitanud. Sellest ajast kuni surmani avaldas ta 77 kriminaalromaani, hulga lühijutte ja näidendeid. Lisaks veel Mary Westmacotti nime all mõned sentimentaalsed romaanid, mis ei saavutanud tähelepanu. Agatha Christie lõi hulga meeldejäävaid tegelaskujusid. Näiteks Hercule Poirot ja miss Jane Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Mõlemad karakterid on saavutanud väga suure menu ja tuntuse. Neist on tehtud filme ja seriaale.
Agatha võttis klaveritunde, mis talle meeldisid. Ta õppis ka tantsimist, kuid see tegevus oli talle vastumeelt. Hiljem täiendas ta enda teadmisi Prantsusmaal. Agatha abiellus 1914. aastal Archibald Christiega, kes oli sõjaväelendur. 1928. aastal nad aga lahutasid. Kirjanik abiellus uuesti 1930. aastal arheoloogist Max Mallowaniga. Agatha ja Maxi’i õnnelik abielu kestis 46 aastat. Kirjutamist alustas Christie 1916. aastal. Tema esimene teos oli „Saladuslik juhtum Stylesis“, mis avaldati 1920. aastal. Kokku kirjutas Agatha 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20. näidendit. Tema teosed on ühed maailma enimmüüdud ja enimtõlgitud. Neid on müüdud ligi 4 miljardit ning tõlgitud ligi 103 erinevasse keelde. Mary Westmacott’i nime all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need erilist tähelepanu ei pälvinud. Kirjaniku tuntumad krimiromaanid on „Roger Ackroydi mõrvamine“, „Süüdistuste
Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümnekolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Ning pärast paari ebaõnnestunud katset mõnes tõsisemas zanris, kirjutas Agatha Christie 1918. aastal "Saladusliku juhtumi Stylesis" (The Mysterious Affair in Styles). Kirjastajad selle romaani vastu esialgu huvi ei tundnud, kuid 1920. aastal avaldas selle siiski kirjastus "Bodley Head". Ning peagi sai see suure menu osaliseks. Agatha Christie loomeperiood hõlmas aastaid 1920-1973. Selle aja jooksul ilmus tema sulest 68 kriminaalromaani, 17 näidendit ja üle saja lühijutu, pärast tema surma avaldati kaks varem avaldamata kriminaalromaani ning autobiograafia. Tal on
Ta ise arvas, et see oli kõige tänuväärsem töö, mida üks inimene teha võib. Hiljem õppis ta proviisoriks ning töötas kaua aega apteegis. Arvatavasti ongi see põhjuseks, miks oma raamatutes on ta väga palju kirjutanud surmadest mürkide tõttu. Ta on öelnud, et just seal töötades tuli talle pähe esimene detektiiviloo süzee. Paari aasta pärast ilmuski temal esimene tõeliselt edukas raamat ,,Saladuslik juhtum Stylesis". Samal ajal oli Agatha abiellunud Archibald Cristie'ga, kes töötas Briti Kuninglikus Lennuväes. Naine armastas abikaasat, kuid ei olnud kindel, kas mees vastab samaga. Nad said küll lapse, kellele pandi nimeks Rosalind, kuid Agatha ei olnud temaga kunagi õnnelik. Kahuks oli tütar pigem isasse: iseteadlik ja kohati ülbe. Naine oleks soovinud perelt toetust ja kokkuhoidu, kuid Archibald oli alati kas tööl või golfi mängimas. Seetõttu olid nad sunnitud ka mitmeid kordi kolima
Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Ning pärast paari ebaõnnestunud katset mõnes tõsisemas zanris, kirjutas Agatha Christie 1918. aastal "Saladusliku juhtumi Stylesis" (The Mysterious Affair in Styles). Kirjastajad selle romaani vastu esialgu huvi ei tundnud, kuid 1920. aastal avaldas selle siiski kirjastus "Bodley Head". Ning peagi sai see suure menu osaliseks. Agatha Christie loomeperiood hõlmas aastaid 1920-1973. Selle aja jooksul ilmus tema sulest 68 kriminaalromaani, 17 näidendit ja üle saja lühijutu, pärast tema surma avaldati kaks varem avaldamata kriminaalromaani ning autobiograafia
Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks palgati hoidjaks neiu, kes ei osanud ühtki keelt peale prantsuse keele. Agatha võttis klaveritunde ning õppis ka tantsimist. Hiljem täiendas ta enda teadmisi Prantsusmaal. Kirjutamist alustas Christie 1916. aastal. Tema esimene teos oli ,,Saladuslik juhtum Stylesis", mis avaldati 1920. aastal. Kokku kirjutas Agatha 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20. näidendit. Tema teosed on ühed maailma enimmüüdud ja enimtõlgitud. Neid on müüdud ligi 4 miljardit ning tõlgitud ligi 103 erinevasse keelde. Mary Westmacotti nime all kirjutas ta ka 6 armastusromaani, kuid need erilist tähelepanu ei pälvinud. Kirjaniku teised tuntumad krimiromaanid on näiteks ,,Roger Ackroydi mõrvamine", ,,Süüdistuste tunnistaja", ,,Mõrv idaekspressis"
Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud meistrid on inglased Arthur Conan Doyle (18591930) ja Agatha Christie (18911976) ning prantslane Georges Simenon (19031989) jt. kriminaalromaan põnevusromaan, mis põhineb kurjategija(te) jälitamisel ja avastamisel, näiteks Agatha Christie (18911976) "Saladuslik juhtum Stylesis" ja "Eesriie". Vt ka kriminaalkirjandus, romaan. kroonika ajaraamat. Teos, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamised ajalooteosed. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks peamiselt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik
annaabi.ee 
