peal seisis. Skand. andsid oma pärimusi suuliste lugudeehk saagadena põlvest-põlve edasi.Kirja pandi need alles pärast ladina tähestiku kasutuselevõttu.Näiteks teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogiliste andmetele lisaks just Erik Punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada aga svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saaga vahendusel.meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda 18.saj.Islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Saksa kangelaseepos oli "nibelungide laul". Bütsants: Lä-Rooma alad langesid 6.saj.ks germaanlaste võimu alla. Ida-Ro. püsis keisrivõim kuni 15.saj., mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased.Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslaseid nim. sageli lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike- Aasia
hingestatuna(antropomorfism). Aja jooksul võttis inimese teadvuses kuju mütoloogiline pilt. Rahvaste müüdid: Island- "Vanem Edda" 11.-12. saj(laulud), 13.saj (eepos) Maailma loomine, jumalate võitlus, müütilised tegelased, inimeste saatus. Pole ühtset sündmustikku. 19 laulu, mis moodustavad koos huljem leitud sarnaste lauludega eddistika. 12 laulu kuuluvad tsüklisse, mille peategelane Sigurd (maailma eeposte kuulsaim tegelane). "Noorem Edda" poliitiku Snorri Sturlusoni koostatud õpik skaldide (poeetide) jaoks, "Vanema Edda" tekstide põhjal. Anglosaksi- "Beowulf" 7.-8. saj. Isikukesksesm. Beowulfi võitlus koletise ja koletise emaga. Võitlus lohega (mõlema surm). Prantsuse- "Rolandi laul" 11.-12. saj. Võitlus kristluse ja muhameedluse vahel (Karl Suur mauride vastu). Vimm võõrasisa vastu. Võõrasisa sobing vale info Karl Suurele. Rüütliromaan, rüütlimaailm. Au, väärikus. Hispaania- "Laul minu Ciddist" 18. saj keskpaik. Isiklik
kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda XII sajandi islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega. Pilet nr. 8 a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt ühiskonna üldilmet ja pani aluse kapitalistlikule majandamisviisile*Linnad asusid peamiselt Vahemere
tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg kirjalikud allikad Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti. Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum`` või Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´ Viikingiaeg kirjalikud allikad Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna, elu-olu ja religiooni kirjeldused. Viikingid ise kirjutasid üles vähe, peamiselt ruunikividele. Viikingiaeg - ruunikivid Norrast 45 ruunikivi Taanist 220 ruunikivi (sh 36 Bornholmislt)
arvestatav jõud, keda pidasid silmas kõik naaberrahvad. Mõningate rootslaste arvates loodi Stockholm just selleks, et kaitsta end Eesti viikingite rünnakute eest. Viikingiajal loodi Eestis hulgaliselt alalisi kauplemispunkte, aga tänaseks päevaks pole kellelgi aimugi kus nad võisid paikneda. Eestlased olevat muiste ka orje pidanud ning nendega kaubelnud. Seda kinnitab Snorri Sturlusoni saaga. Üks lugu räägib, et 967. aastal, 3 aasta vanusena, rändas Norra tulevane kuningas Olaf koos ema Estridiga tolle venna Sigurdi juurde Novgorodi. See oli tegelikult põgenemine, kuna eelmine kuningas oli surnud ja poisi elu ohus. Merel sattusid nad eesti mereröövlite kätte, kes osa seltskonnast tapnud, osa jaganud omavahel. Olaf´i koos kasvataja ja kaaslasega sai eestlane Klerkon. Olafi kasvataja Torulf surmatud, kuna ta olevat olnud orjatööks liiga vana
annaabi.ee 
