Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega · S...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil. Prantsuse õukond 18. Sajandil Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes. ,,Pärast meid tulgu või veeuputus." Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenut...
Mausoleumi juurde kuuluvad mosee, puhkemaja, väravaehitis, minaretid Ehitatud tellistest, kaetud metalltüüblitega, kinnitatud marmorplaatidega, mis on musta kiviga inkrusteeritud Kupli kõrgus 61m Tipus 17,1m kõrgune ilustis Valitsejate-kaliifide lossid ALHAMBRA KINDLUSLOSS (1238- 1358) Ehitatud emiiridele Väga lihtsa välisarhitektuuriga, keeruka põhiplaaniga Siseruumid- ja üued väga rikkaliku dekooriga Kõrgkuplid ja võlvid Fajansstellistest Stukkornament Võlvkaartel kivipits LÕVIDE ÕU Tarbekunst VAIBAKUNST · Metall ja keraamilised nõud · Rahvariided väärismetallitikand · Väga kõrgel tasemel tehnoloogiad: intarsia- üks materjal süvistatakse teise sisse, metallivalu, filigraan, glasuurimine jne · Kogu pinda kattev ornament on mittekujutav RAHVARIIDED · Naiste rahvariiete kaetuse aste sõltub usu rangusest.
,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo. Münchenis püstitati Amalienburgi loss ning Potsdamis ühekorruseline Sanssouci loss. D. ZIMMERMANN ehitas Lõuna-Saksamaale Wieseni kiriku, mille lage katab ülirikkalik stukkornament, mõjudes kergena, lausa õhus hõljuvana. 2. Klassitsistlik kujutav kunst Skulptuur sõltus antiikeeskujudest. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt neile anti vastav poos, näoilme või isegi riietus. Armastatud olid ka antiikmütoloogiast õtud süzeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistati alastfiguure. Detailidest hoidumine jätab mulje üldistamisest ja
stiil jäljendas Rooma impeeriumi suursugusust ja uhkust. Interjööri disainis kasutati rikkalikult sõjaembleemide motiive. Vormid olid massiivsed ja lihtsustatud, rõhutati monumentaalsust. Tihti olid siseruumid küll monumentaalsed ja suursugused, kuid valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid olid tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind oli sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistas stukkornament. Ampiirstiil minetas varaklassitsistliku vaoshoituse ning ületas oma toreduselt kõik eelnenu. Luksuslikkus saavutati range sümmeetria järgimisega, mida täiendati raskepärase mööbli ja intensiivsete värvitoonidega. Seinu liigendati endiselt sammaste ja pilastritega, sammaste-pilastrite vahe aga kaeti kas ehtsate või seinale maalitud drapeeringutega. Rikkalikult drapeeritud tekstiilide valik ja nende oskuslik kasutamine suurendas ruumide suursugusust ja majesteetlikkust. Põrandaid
seda olid valitsejad 10 aastat eesruumis, El Putridero's, Mädanemise ruumis. El Escorial oli omal ajal tähtsaim ehitis. Tizian - Felipe II. Juan Pantoja de la Cruz - Felipe II. Kääbus - Hispaania õukond armastas kääbuseid ja värdjalikke inimesi, neid kasvatati isegi meelega. Mudejar-stiil /mudéhar/ - mauri ja gooti kunsti sugemetega segastiil Hispaanias pärast mauride alistamist. Iseloomulikud on hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika ja stalaktiiditaolised võlvid.Stiili õitseng oli 14.-15.saj.,eriti Toledos ja Sevillas (Slaididel näiteid Saragossast). Cordoba (23 400 m*m) linn Hispaanias Andaluusias. Uhke juudi linnaosa (Juudid saabusid Hispaaniasse koos roomlastega, ehitasid Cordobasse 30 sünagoogi ,tänapäeval on seal alles vaid üks 13 sajandist pärit juudi sünagoog, kuid rahvas kutsub seda linaosa endiselt juudi kvartaliks). Vasesulatus-, masina-, toiduaine-, tekstiilitööstus. Juba 1000 a.
Põhja Prantsusmaa suurtest katedraalidest (nt. Leon´i katedraali ehitamisel on otseseks eeskujuks olnud Reims`I katedraal). Samal ajal on hispaania gootikas ka terve rida iseärasusi: nelitise kohal kõrgub rikkalikult kaunistatud torn, kõrgete seintega ümbritsetud koor asub aga tihti pikihoone keskel. 14.saj. saavutas Hispaanias õitsengu gooti ja mauri ehituskunsti põimumisest tekkinud mudejar stiil, millele on iseloomulik hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika kasutamine ning stalaktiiditaolised võlvid (Toledo ja Sevilla katedraali mõningad ehitusjärgud). Ruumis taotleti suuremat avarust, kirikute juurde ehitati arvukalt mitmesuguseid hooneid. Hispaania hilisgootikat (15.saj. lõpp, nim. ka Isabel-stiiliks) iseloomustab elurõõmus rikkalik plastiline dekoor ja ühtse ruumimõju hülgamine ( Toledo San Juan de los Reyes kloostri kirik, 1477; Valencia börsihoone 1482-98).
annaabi.ee 
