kindla täienddusõppe süsteemi tekkimist · Infoühiskonna areng viib ka haridusvaldkonnas sellisele õpitegevusele, mis on seotud virtuaalsete ja globaalsete õpiressursside kasutamisega,kus õpetaja on õppija individuaalse arengukeskkonna ja tervikliku teadmistesüsteemi kujunemise organiseerija, mitte teadmiste jagaja · Erilisel kohal õpetaja töös on õpilaste sotsialiseerumise aspekt - seda kõigis stsenaariumides - tollal on koolis palju lapsi neilt vanematelt, kes praegu moodustava nn asotsiaalide või tänavalaste hulga ; see tekitab kasvava vajaduse ravipedagoogika, pedagoogilise teraapia ja tugiõppe järele igapäevases koolielus.
........2 A.2.1.3 Seostada infotehnoloogia strateegia äriplaaniga. Relate IT strategy with business processes. ..................2 A.2.2 Erinevate organisatsiooniliste struktuuride infotehnoloogiavajadused. The IT needs of different organisational structures.................................................................................................................................................2 A.2.2.1 Kirjeldada infotehnoloogianõuded antud organisatsioonilistes stsenaariumides. Discribe differing IT requirements within given organisational scenarios...................................................................................................2 A.2.2.2 Kirjeldada vastavus organisatsiooniliste vajaduste ja infotehnoloogia vahel. Design appropriate matches between organisational need and IT........................................................................................................................... 3 A.2.2
3. Stsenaarium: inimestel on teadmised tegevustest ja nende järgnevustest, kuna enamus igapäevaelu sündmusi kulgeb samas järgnevuses (reeglina ei panda hommikul enne kingi jalga ega minda alles seejärel pesema) Stsenaariumid on olemas paljude olukordade jaoks ja aitavad õigesti käituda. On tavaelus omandatud kui on olemas stsenaarium, viiakse see tegevus läbi automaatselt ja kiiresti, nii jääb rohkem aega uue info tähele panemiseks Stsenaariumides: esemed ja inimesed, kõigil täita oma roll ja ülesanne tegevused eesmärgid Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele teadmiste känkimine sarnaselt känkimisele mälu puhul- "ekspertidel" ehk näiteks teemaga süviti kursis olevatel inimestel kängis 3-6 teadmiste ühikut (nt teooriat, fakti), algajatel üksikud. Kõik see annab efektiivsema teadmistega manipuleerimise, otsustamise. Ekspertidel arenenum metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta Lugeda veel
Need mõlemad tingimused muudavad võõra erialase keele meie jaoks mõistetamatuks. Loomulikult ei saa tegeliku elu kõiki varieeruvusi loendamatute stsenaariumidega katta, ent nende osa tunnetuse ja suhtlemise hõlbustamisel on ilmne. Ilma psüühikast kättesaadavate stsenaariumideta oleks meie keeloskus ja keelekasutus palju enamate ebaõnnestumistega seotud. Oma keeleoskuse parandamise seisukohalt on oluline märgata, millistes stsenaariumides ja mil viisil me keelt valesti kasutame. Keelevääratused Tunnetuspsühholoogidela pakuvad huvi ka keele eksliku kasutuse juhud. Ühe eksliku keelekasutuse rühma moodustavad keelevääratused. Need võivad esineda keele igal võimalikul tasandil foneemides, morfeemides, fraasides ja suuremates keele ühikutes. Freud väitis, et keelevääratused peegeldavad alateadliku töötluse tulemust, milles sagelli kajastuvad väljatõrjutud emotsioonid.
annaabi.ee 
