Ühtse põllumajanduspoliitika tulevased suunad määrati nõukogu poolt 1960. a. vastu võetud põhiprintsiipidega: põllumajandustoodete vaba liikumine ühenduse piires; kõigi põllumajandustoodete ühtne hinnatase; õiglane sissetulek põllumajandustöötajatele, s.t. hinnatoetus; ühtne impordilõivude süsteem kõigile importtoodetele ja ekspordihüvitused; riikide struktuurireformide meetmete kooskõlastamine. Pärast mitut aastakümmet toimimist ilma silmanähtavate positiivsete tulemusteta, tunnistati mõnedes sektorites toimuvast kohutavast ületootmisest tekkinud probleemide ja ühenduse sellest tulenevate talumatute kulude tõttu ühise põllumajanduse uuesti läbivaatamine tingimata vajalikuks. CAP esimene "reform" toimus 1984. a. Pöördepunkt saabus Euroopa Ülemkogu istungil Brüsselis 1988. a. veebruaris. Ülemkogu kinnitas komisjoni teatise
Vene kriisi järelmõjudest taastumine toimus Eestis suhteliselt kiiresti. Tõenduseks heast konkurentsivõimest oli see, et osa kaubaekspordist suunati nüüd lääneturgudele. Lõimumine Lääne-Euroopaga süvenes nii Eestis, Lätis kui Leedus. Üha enam keskenduti ettevalmistustele liitumiseks Euroopa Liiduga. Ühinemisläbirääkimised kujunesid valitsuste prioriteediks. Liitumisväljavaade andis täiendava tugeva tõuke struktuurireformide jätkamiseks, eriti Lätis ja Leedus. Tehnilise abi ja muu koostöö vallas suurenes samuti EL-i osa. 13 Ülalmainitud arengu tulemusel jõudsid Rahvusvahelise Valuutafondi ja Balti riikide suhted uude faasi. Konsultatsioonide raskuskese nihkus rohkem selliste spetsiifilisemate küsimuste analüüsile, nagu läbipaistvus, eelarve tasakaal keskpikal perioodil,
Lõpukuudel olukord paranes ja 2013. aasta jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb. (Konjunktuuriinstituut) Alates 1992. a juunist oli Eestis käibel kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes. Euro kasutusele võtmise järel oli kroon seotud euroga. 2011. aastast sai Eestist eurotsooni liige ja käibele tuli euro. 2.1 EESTI MAJANDUSE ARENG Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas liikmesriikide struktuurireformide ülevaateraporti Going for Growth 20132, mille järgi on Eesti tänu edukatele reformidele majanduslanguse järel taas vähendamas vahet kõige jõukamate riikidega. Eesti on olnud edukas OECD parimate praktikate elluviimisel. OECD hinnangul on Eesti oluliselt edendanud tooteturu liberaliseerimist, mille näited on elektrituru avamine, välismaiste otseinvesteeringute tegemiselt takistuste kõrvaldamine ning halduskulusid vähendavate e-teenuste kasutuselevõtmine.
EL peavad rakendama. Väga oluline prioriteet ENP-s on majanduskasvu soodustamine jätkusuutlike investeeringute ja tootlikkuse suurendamise tingimuste parandamise abil. Euroopa Komisjoni “Majanduse ja rahaküsimuste peadirektoraat” korraldab ENP raames majandusalaseid dialooge. Need on EL-i ja tema partnerriikide peamiseks võimaluseks arutada makromajanduslike arengute, raha- ja fiskaalpoliitika, -6- finantssektori arengute ja struktuurireformide teemadel. Eelnimetatud dialoogid võimaldavad pooltele vastastikkust teabevahetust. See aitab Euroopa Komisjonil omakorda saada põhjalikumaid teadmisi majanduslikust olukorrast Euroopa Liidu naabruspoliitikas osalevais partnerriikidesja aitavad asjaomastel riikidel täiendada oma teadmisi seoses arengutega EL-is. Samuti annavad kõnealused dialoogid võimaluse arutada esmatähtsaid reforme ja vaadata läbi edusammud, mida on tehtud ENP tegevuskavades kokkulepitud majandus- ja
annaabi.ee 
