E.Durkheim Struktuurfunktsionalismi olemus Struktuur-funktsionalismi rajajaks peetakse Prantsuse sotsioloogi Emilié Durkheimi (1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku
>>> eristuvad kolm meediasüsteemi ideaaltüüpi: 1. Vahemereäärne e polariseerunud pluralistlik mudel (Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania) 2. Põhja-Euroopa e demokraatlik korporatiivne mudel (Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra, Sveits, Rootsi) 3. Põhja-Atlandi e liberaalne mudel (Suurbritannia, USA, Kanada, Iirimaa). Endised sotsialistlikud riigid jäid sellest liigitusest esialgu välja. Struktuurfunktsionalismi mikrotasandi edasiarendus (tasude ja tarvete lähenemine) massikommunikatsiooni uuringutes Tasude ja tarvete suund (uses and gratifications approach) vastab küsimusele, millist funktsiooni täidab massikommunikatsioon inimese jaoks. inimene kui ratsionaalne, mõtestatud valikute ja otsuste autor, mitte kui passiivne ja mõjutatav auditoorium. > Millised on inimeste meediaeelistused nende vajadustest lähtuvalt? Erinevad inimesed
vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust Struktuurfunktsionalismi pooldaja ühiskond kui struktuur, millel on omavahel seotud osas; ühiskond kui tervik, mille osadel on kindel funktsioon, mis mängivad oma rolli struktuuri toimimises 'sotsiaalne fakt' igasugused nähtused, mis kehtestavad indiviidile mingeid välised piirangud/mõju; nt religioon Sotsiaalteaduste eesmärgiks on uurida struktuurseid sotsiaalseid fakte, mille sotsiaalseid omadusi peaks uurima
- huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893) - Rules of the Sociological Method (1895) - Asutas ajakirja L'Annee Sociologique (1896) - Suicide (1897) - Primitive Classification (1903) - Elementary Forms of Religious Life (1912) - Kirjutas seaduste mõjust, religioonist, haridusest, teadmise sotsioloogiast, moraalsusest, sotsiaalsest kihistumisest jmt nähtustest ühiskonnas. Struktuurfunktsionalismi pooldaja - positivistliku sotioloogia edasiarendaja - 'Sotsiaalne fakt' nähtused, mis kehtestavad indiviidile väliseid piiranguid - Sotsiaalsetel faktidel on sotsiaalsed omadused ning neid ei saa seletada bioloogiliste ega psühholoogiliste faktide abil. Durkheimi positivism Sotsiaalsete faktide uurimiseks on statistika, mis aitab kaotada inimeste individuaalsed põhjused ja olukorrad - Tema positivistlik lähenemine avaldub kõige selgemalt tema uurimuses enesetappudest ('Suicide')
annaabi.ee 
