Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.1 CD Kõik CD plaadid kasutavad informatsiooni salvestamiseks samu meetodeid, kasutades ketta pinnal oleva spiraalse raja õnarusi ja tasasusi (audio CDl hoitakse infot bittide ja baitidena samamoodi nagu andme CDlgi). Kuna aga info võib olla erisugune, siis kasutatakse ka erinevaid andmekirjeldamis e. struktureerimis formaate (viis kuidas bitte paigutada). Tänapäeval on kasutusel mitmeid eri formaate, millest mõned formaadid on populaarsemad, kui teised, mõned vajavad lugemiseks spetsiaalseid seadmeid, mõned aga on ühilduvad üksteisega. 1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse CD-R kettastel ei ole õnarusi ega tasasusi, selle asemel on sile läikivast metallist kiht, mis on valgustundliku kihi peal. Kui cd plaat on tühi, siis värv on läbipaistev. Valgus
tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal; 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist; 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega. Kõik dokumendid, mida saab iseloomustada nende tunnuste abil, on digitaaldokumendid. 43. Milleks on UAM? UAMi eesmärk on lihtsustada tarkvaralise vahendina dokumentide ja nende kirjelduste hõlmamist asutuse elektroonilisest dokumendihaldussüsteemist (EDHS), nende viimist
vastavalt arhiivi või arhiivimoodustaja juhi käskkirjaga. 135. Arhiiviväärtusega (alatise säilitustähtajaga) arhivaalide loomisel ja säilitamisel kasutab arhiivimoodustaja arhiivipüsivaid materjale. Arhiivipüsivate materjalide soovitusliku loetelu koostab Rahvusarhiiv Struktuurne info · materjal (paber papp, liim jne) · konstruktsioon (rull, köide,koodeks jne) · kujundus (gooti, renesanss jne) · vorming(info esitus-, struktureerimis- ja paigutusviis) · kaudne info(Kogunenud dokumenti tema "eluea" vältel) Säilitusmeetodod: · Ennetav säilitamine (kaudne) · Korrektiivne säilitamine (otsene, aktiivne) · Info uuendamine · Ei tee midagi Kahjustavad väliskeskonna teg. · temperatuur · õhuniiskus · valgus · saasteained · biokahjustajad · vibratsioon · elektromagnetväljad Arhivaalide kasutamine: ajalooline perspektiiv (suhted avalikkusega); kasutamise eri -
tõestuseks. Tänapäeval enamik dokumentidest luuakse elektrooniliselt ja seega võime rääkida digitaalsest dokumendist. Digitaaldokument (digidokument) elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokument, mis erineb paber- või analoogkandjal olevast dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus Rääkides digidokumendist tuleb uurida ka dokumendi tunnuseid. Digitaalallkiri1 olemasolu veel ei tähenda, et tegemist on digitaaldokumendiga. 2.1 Dokumendi tunnused Dokumendi peamisteks tunnusteks on (tähestikuliselt järjestatud): andmekandja kandja, mille peale kantakse teave käsitsi, mehaaniliselt,
annaabi.ee 
