Identiteedid on muutuvad, kuna inimesed omandavad uusi rolle või loobuvad vanadest rollidest. Inimesel on korraga mitmeid identiteete ning neid tuleks vaadelda, kui teineteist täiendavaid, vastasmõjus. Mõned identiteedi vormid on ka teineteist välistavad: mees/naine; heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning
Sümboolne interaktsionism- Mead (1863-1931) Keel ja sümbolid on olulisemad elemendid. Subjektiivsed tähendused ja reageerimine loovad ümbritseva maailma. Ühised arusaamad, reaalsuse tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja
Goffmann), fenomenoloogia (A.Schutz), etnometodoloogia (H. Garfinkel) -> indiviidi tasand loeb! Sotsiaalsed faktid on loodud ühiskonnaliikmete poolt, tähenduseloome protsessis; Suur osa igapäevakäitumisest põhineb rutiinsel kogemusel, seda tajutakse enesestmõistetavusena, ometi on see sotsiaalselt (taas)loodud igapäevastes interaktsioonides Sotsiaalne struktuur vs tegutseja III -> Teooria praktikast (P.Bourdieu), strukturatsiooniteooria (A.Giddens) vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega struktuuri mõju avaldub nii indiviidi-väliselt kui internaliseerituse kaudu (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab) dünaamiline, ajas muutuv KULTUUR - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei "toodeta", vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus teadlikkus sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. "Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende
- Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele - Parsons kasutas organismianaloogiat. Homöostaas e. dünaamiline tasakaal: süsteem tahab säilitada homöostaatilise muutuja lubatud piirides * vrd. saun: kehatemperatuur = homöostaatiline muutuja; õhu temperatuur = häiremuutuja; higistamise määr = kontrollimuutuja (jahutab organismi!). - süsteemi eesmärgiks on säilimine. Selleks vaja rahuldada funktsionaalsed vajadused. 8. Millised on Anthony Giddensi strukturatsiooniteooria põhijooned? Eesmärk on mõista ajas ja ruumis korrastatud sotsiaalset tegevust. Inimtegevus on ennast taastootev. Struktuure ei “toodeta”, vaid neid taasesitatakse läbi selle, et luuakse iseennast. põhijooned: Selle kõige aluseks on refleksiivsus – teadlikkus – sotsiaalse elu kulgemise jälgitav omadus. “Olla inimene tähendab olla eesmärgistatud agent, kellel on oma tegevuse jaoks põhjused ja kes on suuteline, kui temalt küsitakse, diskursiivselt arutlema nende
annaabi.ee 
