Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva
probleemi lahendamisel. Väära stressiga toimetuleku strateegia valimine võib muuta tööstressi ohtlikuks. 2.1. Toimetulek tööstressiga, lähtudes indiviidi tasandist Sagedamini, kui juhid sooviksid, kogevad alluvad negatiivseid tundeid, mis purustavad nende lootused, eesmärgid kaovad ja enesekindlus langeb. Inimese isiksuseomadused ja kohanemisvõimelisus määrab, kas töötingimused on temale stressitekitavad. Teiste sõnadega, tingimused, mis võivad ühele töötajale olla stressoriteks, ei pruugi seda olla teiste jaoks. (Lynott 2006: 96-98) Näiteks töötaja, kellel on madal enesehinnang, võib leida olukorra, kus on vaja teostada kontrolli, stressitekitavana. (Shields 2006: 22) Tuleb arvestada, et iga inimene reageerib stressile erinevalt. Kuidas saada aru, et inimene on stressis? Järgnevalt mõned alustalad määramaks kolleegi stressiseisundit (Seilenthal 2002: 42):
Selle põhjuseks on, et mõned murede käes vaevlevad inimesed, kes loevad kellestki, kes on oma elu ise lõpetanud, tapavad ennast teda jäljendades. Kuid kuna kõik ei taha, et saadaks teada nende enesetapust, siis tahavad nad, et nende surma peetaks õnnetuseks ning lavastavad selle läbi auto-või lennuõnnetuse. Sotsiaalsete tingimuste teooria- samad sotsiaalsed tingimused, mis panevad ühed inimesed end tapma, põhjustavad teiste hukkumise õnnetustes. Näiteks stressitekitavad sotsiaalsed sündmused(majanduslangus, kuritegevuse kasv) panevad ühed inimesed elust loobuma, kuid teised, kes reageerivad samadele sündmustele, muutudes vihasteks, kannatamatuteks jne, muutuvad autosid, lennukeid jne juhtides tähelepanematuks ja põhjustavad seeläbi hukkunute arvu tõusu. Raske kaotuse teooria-kuna esikaanele jõudnud enesetapjad on sageli tuntud ja austatud avaliku elu tegelased, siis viib nende lai kajastamist leidev surm paljud inimesed soki ja kurbuse seisundisse
organismi varud ja valmistades inimese ette essseisvaks pingutuseks. Samas võib pidev stress kurnata organismi ja viia mitmete haiguste ning probleemideni (südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired). Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. 5.5 Isiksus ja stress Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressiooni. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ka säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku.
annaabi.ee 
