domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule, kuid mõnikord eelistab soetada kodu kasutatud kujul näiteks mõnelt kinnisvaraarendajast rongalt, kulliliselt või must-toonekurelt. Käiku lähevad veel suuremad õõnsused või inimese üles seatud sobivate mõõtudega pesakastid.
Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse- segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste 3 mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule. Händkaku toidupoolise moodustavad erinevad väiksemad linnud, väikesed imetajad, nende pojad, aga ka kala ja konna suhtes ei jää külmaks. Händkakk on püüdnud ka vähke, kuid
informatsiooni, sest ta registreerib muutusi füsioloogilistes reaktsioonides. H. Selye määratles stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stressi ehk kohanemissündroomi mõiste. Negatiivse stressi toime ulatus sõltub stressiolukordade kontrollitavusest ja isiksuse omadustest: tema tüübist (A- või B- tüüp), optimistlikust või pessimistlikust eluhoiakust ja stressitaluvusest. Stressi individuaalsed tagajärjed võivad ilmneda inimese tunnetehäiretes, enestkahjustavas käitumises, õpitud abituses ning psühhosomaatilistes haigustes. Läbipõlemissündroom on seotud tööga ja tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samal ajal pole tal kuigivõrd põhjust rahuloluks. Stressiga toimetulek sõltub probleemide lahendamise ja emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Isiksus on oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid
IF Alluv = pigem jah THEN Juht.Confidence = 1 Programmeerija.Confidence = 2 Kujundaja.Confidence = 3 Testija.Confidence = 4 Süsteemianalüütik.Confidence = 1 IF Alluv = pigem ei THEN Juht.Confidence = 4 Programmeerija.Confidence = 2 Kujundaja.Confidence = 2 Testija.Confidence = 1 Süsteemianalüütik.Confidence = 1 KÕRGE STRESSITALUVUS näitab, kuidas juhtivtöötajad saavad stressitaluvusest oluliselt rohkem punkte kui mitte-juhtivöötajad (eeldades, et kõrge stressitaluvus on juhtivatel ametikohtadel primaarsem kui alluvatel ametikohtadel) IF Kõrge_Stressitaluvus = pigem jah THEN Juht.Confidence = 4 Programmeerija.Confidence = 3 Süsteemianalüütik.Confidence = 4 Kujundaja.Confidence = 2 Andmesisestaja.Confidence = 1 MEESKONNATÖÖ VÕIME näitab, kuidas alluvatel ning tehnilistel ametikohtadel on madal
annaabi.ee 
