nii võrd töömahukas, et tuleb palgata inimene, kes selle korraldamisega tegeleks. Samas see ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas ega ka võimalik. Seetõttu peab ateljee omanik langetama keerulisi otsuseid ja leidma lahedusi rasketele probleemidele. Üksikul avatud ateljeel on palju kerulisem hakkama saada kui ühel suurel gildil, kus on mitu asja koos ja mida toetab näiteks kohalik omavalitsus. Olukord tänapäeva tööturul muutub pidevalt stressirohkemaks ja raskemaks. Ühiskonna nõrgemad lülid ei tule tööturu nõuetega toime ning jäävad seetõttu välja. Käsitööga tegeldakse aga igaüks omaette olla ei saa ja raske on müüa oma töid. Mõned teevad käsitööd ainult rõõmu pärast ega pole huvitatud oma tööde müümisest. Samas väheneb järjest rohkem käsitööliste osakaal, kuna inimtööjõudu asendatakse masinatega, ning seetõttu ei vajata inimressursse. Oluliseks kujuneb seega kuidas müüa oma oskusi
Toit filosoofias Tuleb tõdeda ,et toit on sinuga suhtleja. Ta imab endasse nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. See toit, mis on käinud käest kätte palju kordi, on reeglina nii reostatud, et ta esialgne väärtus(energia) ei pääse löögile. Kõige rohkem reostab toitu inimeste kasumitaotlus. Kasuahnest kauplemisest jääb teadmine, et peteti nii ennast kui teist. See teadmine on stress. Mida rohkem läbib toit erinevaid ,,kasulikke" etappe, seda stressirohkemaks ehk mürgisemaks see muutub. Näiteks protsessid ,mis muudavad toidu negatiivseks: 1. Talunik kempleb kokkuostjaga hinna pärast. 2. Kokkuostja kempleb edasimüüjatega. 3. Toidu töötleja ehk tööline kempleb oma palga pärast oma ülemusega. 4. Toidu töötleja näeb vaeva selleks, et toit oleks välimuselt ahvatlev. Selleks peab ta toidule lisama toiduvärve. Omahinna alandamiseks kasutatakse sünteetilisi aineid. 5
Agressiivsemad. 2 a peale lahutust – kohanemisefaas: taastus igapäevaelu rutiin ja kord, emad suhtusid jälle kannatlikumalt ja arusaadavamalt. Hetherington, 1988: lahutatud vanemate lapsed on iseseisvamad, neil on rohkem mõjuvõimu otsustusprotsessis, pojad ei kuula emade sõna, emadel raske kontrolli kehtestada. Tüdrukutel on poistest raskem kohaneda ema uue abiellumisega. • Wallerstein: 5 aastat peale lahutust 30% depressiooni; 10 aastat peale lahutust peeti lahutust elu kõige stressirohkemaks ajaks. – valim! Kui alguses kannatavad poisid enam, siis pikaajaline negatiivne efekt on tüdrukutele suurem. Efektid on vähemtõsised kui laps on noorukieas, võrreldes lapseeaga. Ise paremad vanemad. Geneetiline seletus lahutusega toimetulekule? • Lapsed kannatavad juba lahutuseelse vanematevahelise konflikti pärast, mitte ainult lahutuse enda pärast. Belsky (1988): lasteaed enne 1 aastaseks saamist: • Vältiv seotusestiil
toetamiseks, erilistes sündmustes osalemiseks ning igikestva hindamise ja tagasisidega järge hoides. Meie amet on enamat kui töö – see on seisusest tulenev kohustus, ja pealegi väga suurt väljakutset esitav kohustus. Sellel raamatul on klassi juhtimise, distsiplineerimise ja tõhusa õpetamise kõrval veel teinegi, paralleelne sõnum: see on kolleegitugi. Ilma kolleegitoeta – küllaldase esmase toeta – kujuneb meie amet raskemaks ja stressirohkemaks. Kolleegitugi võib vastata meie põhivajadustele kuuluda ja olla kaasatud, nagu ka meie pro- fessionaalsetele vajadustele tunnustuse, töökindluse, jagatud kutseidentiteedi ja toetava tagasiside järele. Juhtumikirjelduste ja näidete register Ajutisest nurisemisest ja mahalaadimisest põgusa märguandeni, et me oleme õigel teel; jagatud