enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Väga hea oleks teada, kuidas sellest vabaneda, kuidas leida lahendus, aidata ennast ja sõpru. Mida me peaks tegema, et vabaneda stressiharjumusest ja et meie elukvaliteet muutuks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega.
ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame haigused. On raske vabaneda sisseharjunud stressist ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla selles, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Kuidas on aga võimalik stressiharjumusest vabaneda? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda stressi sümptomitega. 3 STRESS Mis on stress?
Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema. Aga kuidas on võimalik stressiharjumusest vabaneda nii, et elu kvaliteet läheks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega. Mis on stress ? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub
aidata ei saanud, koormab erakorralise meditsiini tehnikut kõige enam. Peer oskab end väga hästi kolleegi olukorda asetada. Ta räägib erakorralise meditsiini tehnikule ise kogetud sarnasest väljakutsest ja sellest, kuidas tema end tundis. Peer vahendab kolleegile tunde, et tema reaktsioonid kogetud väljakutsele on täiesti normaalsed. Vestluse lõpus pöörab peer kolleegi tähelepanu veel tulevikus tekkida võivatele stressireaktsioonidele või sümptomitele. Koos arutatakse läbi ennetamise ja leevendamise meetmed. Ta pakub erakorralise meditsiini tehnikule ka, et võib vajaduse korral täiendavaks nõustamiseks psühhosotsiaalse spetsialistiga ühendust võtta. Umbes 90 minuti pärast jõuab vestlus lõpule. Erakorralise meditsiini tehnik on märgatavalt rahulikum. Vestlus peerist kolleegiga aitas teda ilmselgelt. Läbipõlemine Läbipõlemine on raske stressireaktsiooni kohta käiv termin. Asjaosaline kogeb läbipõlemise,