EDUKAS TÖÖINTERVJUU Elis Vink MK10 Intervjuu mõiste Personalivaliku meetod Eristatakse: Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Erivormid: Stressiintervjuu Järjestikus intervjuu Komisjoni intervjuu Intervjueerija ettevalmistus Tutvu ametijuhendi ja ametiprofiiliga Analüüsi kandidaatide kõiki dokumente Valmista ette ruum intervjuuks Planeeri intervjuu läbiviimise protsess Kandidaadi ettevalmistus Kogu ettevõtte kohta eelteavet Mõtle, miks just sina sobid sellele töökohale Selgita välja oma tugevad küljed Näita oma huvi ettevõtte kohta Riietu korrektselt Intervjueerija küsimused Sissejuhatavad küsimused
· Miks te just meile soovite tööle tulla? · Mida te teate sellest tööst? · Miks me peaksime just teid valima? 2. Situatsiooniline · hüpoteetilised küsimused, näiteks ,,Mida teeksite selles olukorras? · teadmistega seotud, kus tuleb selgitada mingit meetodit või demonstreerida oskusi · nõudmistega seotud 3. Käitumist kirjeldav (nt kuidas kandidaat on minevikus mingit probleemi lahendanud) 4. Juhisteta 5. Stressiintervjuu 6. Paneelintervjuu (kandidaati intervjueerib mitu inimest) 7. Fookusgrupiintervjuu (kandidaatideks on mitu inimest) MEESKOND Meeskond on ühtne rühm, mis töötab efektiivselt ja kooskõlastatult, olles keskendunud ühisele eesmärgile. Meeskondade liigid: Funktsionaalne meeskond rühm, kes võib aga ei pea eesmärkide saavutamiseks koos töötama Ristfunktsionaalne meeskond - koosneb erinevate erialade esindajatest
kasutavad personali värbamisel erinvevaid teste ja küsimustikke. Sageli tehakse nende põhjal lõplik otsus kandidaadi kohta. Otsus võib olla ebaõiglane, sest ainult testi tulemuse põhjal ei saa kandidaadi üle otsustada. Töölevõtuintervjuu on personali valiku kõige sagedamini kasutatav meetod, mille käigus organisatsiooni juhid koos teiste valikusse kaasatud inimestega selgitavad vestluse teel välja kandidaadid lõpliku sobivuse pakutavale ametikohale (Kihuoja 2007: 27). Stressiintervjuu käigus viiakse kandidaat stressi, mis on vajalike, et kindlaks määrata tema sobivus töötamiseks keerulistes ja stressirohketes töösituatsioonides (Kihuoja 2007: 27). Töö autori arvates võiksid stressiintervjuusid teha oma ala professionaalid, kes suudaksid vältida kandidaadi ärritumist. Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. Kasutatakse ainult nende kandidaatide puhul, kellel on
paigutamisest laua taha sõltub koostöö edukus. ? Planeerida täpne ajakava väikese ajavaruga. · Kõigile kandidaatidele koostatakse ühesugune küsimustik. · Intervjuu tüübid: ? Struktureeritud intervjuu Küsimused on eelnevalt määratud, aga nende esitamise järjekorda võib muuta, et tekiks vaba vestlus. ? Struktureerimata intervjuu Määratud on ainult põhiküsimused, mida kindlasti tuleb esitada. ? Stressiintervjuu Kandidaat pannakse ebameeldivasse olukorda, et näha, kuidas ta käitub pingeolukorras. ? Järjestikune ehk paneelintervjuu Erinevad isikud küsitlevad järjestikku. ? Komisjoni intervjuud Mitu inimest küsitlevad korraga. · Intervjueerija ABC Ära näita oma suhtumist vastasesse. Ära esita suunavaid küsimusi. Ära domineeri vestluses. Kohtle kõiki kandidaate võrdselt. Väldi küsimusi, mille soovitavad vastused on etteaimatavad
isiklikult sümpaatsema olekuga inimesi. Vaba vestlus kipub ka nn filosoofiliseks, vastamine asendub põhjendamisega, miks üks või teine asi just nii läks. Nii saadud info põhjal võib juhtuda, et kujundame hinnangu mulje alusel või et valdame küll hulgaliselt infot mitme kandidaadi kohta, kuid ei suudakonkreetsele ametikohale sobivaimat kandidaati teiste hulgast eristada. Stressiintervjuu. Stressiga toimetuleku hindamiseks tekitatakse intervjuu käigus tahtlikke pingeolukordi. Näiteks minnakse hoiatamata üle CV-s esile toodud võõrkeelele või palutakse sooritada arvutioperatsioone ametioskusena nõutud MS Project programmis. Seda intervjuu liiki kasutatakse projektijuhi jt ametikohtade puhul, kus kestvad pingeseisundid ja kriisid on prognoositavad. Intervjueeritava
annaabi.ee 
