Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena
muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon: • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressihinnangud on kahte tüüpi: • Esmane (emotsionaalne) hinnang olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse • Teisene (kognitiivne) hinnang: toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõenäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääke. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle
Haridusvõimalused/-tase, Kuritegevuse tase ja hirm selle ees, Alkoholi ja 1988). • temperamendi ja isiksuse individuaalsed iseärasused moduleerivad • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja narkootikumide kasutamine Tähtsad elusündmused, Toidunappus ja rasvumise paljusid heaolu tegureid Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda hinnang Stressihinnangud on kahte tüüpi: • Esmane (emotsionaalne) hinnang levik, Tunnetatud õnnelik us, depressioon, stress and rõõmutunne (sense of poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on olukorrale: (häda)oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse. • Teisene fun) 1
muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. (Selye) Faasid: alarm, vastupanu, kurnatus Stressreaktsioon • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks, • kujunemisel on määravaks kriteeriumiks inimese enda emotsioon ja hinnang. Stressihinnangud: 1) Esmane (emotsdionaalne) hinnang olukorrale: oht, kahju/kaotus või võimalus/väljakutse 2) Teisene (kognitiivne) hinnang – toimetulekuks vajalikud ressurssid, strateegiad, olukorra ümberhindamine Stressitekitajana tajutakse suure tõnäosusega subjektiivselt hinnatud ja soovitud heaolu puudujääle. Oluline stressitegur on tunnetatud võim ja selle puudumine nii töö- kui eraelus, soo- ja sotsiaalsete rollide kontekstis. Mida tõsisemalt võimusse suhtutakse
annaabi.ee 
