- 4) teiste ja Jumala läheduse otsimine (teiste aitamine usulistel motiividel, suhetega rahulolematuse väljendamist) - 5) elumuudatuste taotlemine (usulise elusuuna otsimine, radikaalsete usuliste otsuste langetamine) 11. Usulised toimetulekuvahendid. - Religioon on üks toimetulekuvahenditest. Pikka aega käsitleti toimetulekut kui probleemikeskset ja/või tundekeskset protsessi. Probleemikeskne toimetulek on suunatud probleemi lahendamisele või stressiallika kõrvaldamisele. Seda toimetuleku viisi kasutatakse, kui nähakse mingeid konstruktiivseid käitumisviise. Tundekeskne toimetulek on suunatud emotsionaalse pingega hakkama saamisele. Seda toimetulekuviisi kasutatakse, kui ei näha reaalseid võimalusi pingeallika vältimiseks või kõrvaldamiseks. - Uurimused on aga näidanud, et eluraskuste traumade ja pingega toimetulek on märksa mitmetahulisem protsess. Carver, Scheier ja Weintraub (1989) kirjeldavad erinevatele
sisemise lapse, ehk lapselikud aspektid inimese psüühikas, ja täiskasvanu vahel. Sisemine laps viitab ka kõigile emotsionaalsetele mälestustele ning kogemustele, mis on ajus kõige varasemalt salvestunud. Tihti kasutatakse terminit ka väljendamaks lapsepõlve kogemuste mõju inimesele. Väga tihti on negatiivne stress seotud sellega, et ollakse iseenda vastu liialt karm ning see lisab ellu veel ühe kurnava stressiallika. Sellised väikesed lahendamata sisemised konfliktid suurendavad stressi ja stressitundlikust ning kui ei olda ettevaatlik, võib see viia isegi vaimse haiguseni. Inimestele, kes on läbipõlenud või selleni kaldumas, soovitatakse hoolitseda oma enesehinnangu eest (see sisaldab ka hoolitsemist oma sisemise lapse ja tema vajaduste eest), et olla olukorra ilmnedes sellest teadlik. Suurenenud teadlikkus annab selguse kuidas sellises olukorras oleks õige käituda. (Nestler, 23.10.2009)
26) Religioon kui toimetulekuvahend. Religioossete inimeste jaoks etendab nende usk raskustega toimetulekul olulist osa. Lisaks sellele võivad ka suhteliselt usuvõõrad inimesed keerulistes olukordades palvetada, hüüda Jumalat appi, pöörduda abi saamiseks vaimulike poole. Religioon on üks toimetulekuvahenditest. Pikka aega käsitleti toimetulekut kui probleemikeskset ja/või tundekeskset protsessi. Probleemikeskne toimetulek on suunatud probleemi lahendamisele või stressiallika kõrvaldamisele.Tundekeskne toimetulek on suunatud emotsionaalse pingega hakkama saamisele. Seda toimetulekuviisi kasutatakse, kui ei nähta reaalseid võimalusi pingeallika vältimiseks või kõrvaldamiseks. Üks põhimõisteid on stressor - normaalset elutegevust pärssiv pingeallikas, milleks võivad olla sündmused, suhted, elamused ja protsessid kõige laiemas tähenduses. Hingetraumadega toimetulekuks võivad inimesed kasutada antud strateegiat:
Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste, eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised kehavigastused või oht inimese füüsilise enesemääramisõigusele. Korduvad rünnakud, stressiallika (=vägivallatseja) füüsiline lähedus ja olukordade tajumine kontrollimatute ja ettearvamatutena suurendavad PTSD väljakujunemise ohtu. PTSD põhjustajaks võivad olla ka muud traumaatilised situatsioonid (nt pantvangiks võtmine, piinamine, vägistamine, inimröövi või paljaks röövimise ohvriks langemine). PTSD võib olla eriti tõsine või kaua kestev juhul, kui stressiallikas on inimolend (mitte looduskatastroof). Äärmuslik stress avaldab ohvrile mõju mitmel tasandil:
annaabi.ee 
