Haigushüvitis Puhkusetasu Boonustasu Jõulupreemia 8. Uuri “keskmise töötasu” määrust – kui 31.12. tekkis keskmise töötasu arvestamise vajadus – mis perioodid/päevad arvestuses rolli mängivad? TLS §29 lg 8. KESKMISE TÖÖTASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD §2 lg 2. Arvestuses mängivad rolli eelneva kuue kuu ehk siis juuni kuni novemberi kalendripäevad, töötasuna teenitud summad. Kalendripäevadest arvestatakse maha haiguspäevad, puhkusepäevad ja riigipühad. 9. Kas streikimise aja eest on töötajatel õigus töötasu nõuda? Kas töötajate esindajale peab töötajate esindamiseks kuluva aja tasustama? TLS §19 lg 4. Töötajal on õigus keelduda töötegemisest kui ta osaleb streigis. Töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töötegemist ning töötegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla lepingu ülesütlemise aluseks. Töötaja töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab
fõderatiivne riik. Töölised-spetsialistid, käsitöölised ja vaesem haritlaskond. Ajutine Valitsus peab ajama kindlat rahupoliitikat.Maaküsimus: kõigi mõisnike ja mõisate eelisõiguse kaotamine, maad võõrandada ja põlisrent. Radikaaldemokraadid – Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond – ei kaldu sotsialismi, kuid nõuab põhjalikke reforme (endine „Teataja“ rühmitus). Programm üldiselt sarnane Eesti Demokraatliku Erakonna ja Eesti Maarahva Liidu omaga. Radikaalsus väljendus streikimise vabaduse nõudes. Selle partei osa jäi väikeseks. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine 12. aprillil 1917. aastal kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Märtsist-oktoobrini 1917
Sotsiaaldemokraatia kujunemine. ,,Uudised." Peeter Speek. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. VSDTP. Pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabaduse. 1905. aasta revolutsioon. Põhjused: Kogu impeeriumis puudusid peamised kodanikuõigused( sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus.); linnades suurenesid sotsiaalsed erinevused(jõukam kodanlus vs vabrikutöölised), sest puudus streikimise luba. Verine pühapäev 9. jaanuar 1905. Palvekirja esitamine keisrile. Kõigepealt algas revolutsioon Eestis Tallinnas, töölised, seejärel üliõpilased. Vabrikutöölised ning seejärel ka mõisamoonakad. Keelduti minemast tööle enne kui parandatakse nende elutingimusi. Streigid muutusid pidevateks. Väga palju esitati palvekirju võimudele. 16. oktoober. Streik, vabrikutöölised linna tänavatel. Peetu suur rahvakoosolek ja kuigi
Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna sotsiaaldemokraadid üritasid võimu haarata enda kätte, jutustasid sündmusi, mis võtsid aset Peterburgis ning õhutasid vaenu keisri vastu, kuid enamik tõdes, et tegemist on majandusliku streigiga nõuti: 1) 8 tundilist tööpäeva, 2) Miinimumpalga kehtestamist, 3) Trahvide lõpetamist, 4) Ületunnitööde tasustamist 5) Läbiotsimiste lõpetamist. Aleksandr Giers, ütles, et ta ei hakka streikimise nõudmisi isegi vaatama kuni streik ise lõppeb. Mõned töölised laulsid revolutsioonilisi laule, püssidega paugutati, mahapõletati mõned kõrtsid ja lõbumajad. Järgmine päev, streik uuesti kogunes ning leidsid, et nad ei allu A. Giers'i diktatuurile ning nõudsid, et mõned nõudmised tuleb täita. Loodi 30'ne meheline patrull Tallinnas, et hoida kontrolli. Kuberner Aleksei Bellegarde ei teinud takistusi Eesti rahvusliku liikumisele. Tänu
annaabi.ee 
