Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid
kelleks oli abhaaslane Ahmed, kuulas islamile omast muusikat, ei tarvitanud alkoholi, mainis Allahi nime ja palvetas päevas mitu korda, millest saab järeldada, et abhaaslane oli islamiusku. Nika oli aga see vastu ristiusku. Religiooni komponentidest oligi näha seda, et grusiin kandis kaelas risti, abhaaslane palvetas mitu korda päevas ja kuulas islami muusikat. Filmis välja toodud religioon ei mõjunud teistele institutsioonidele , kultuurile, hälbekäitumisele ega stratifikatsioonile. Kõik inimesed, kes Ivo majas olid, austasid üksteise usku ning sellega probleeme ei tekkinud. 1.9. Majandus Filmis kajastatakse nii tootmist kui ka tarbimist. Ivo toodab mandariinide jaoks kaste ja Margus korjab mandariine ja müüb neid edasi. Filmi peategelased Margus ja Ivo elatuvad peamiselt mandariinide kasvatusest. Seda, kust nad saavad endale ülejäänud toidu, ei ole teada ja see filmis ei kajastu. Osad kaukaaslased käisid lihtsalt teiste
tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks 114. Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)? MAJANDUS ON KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMINE (TOOTMINE ON INIMTEGEVUS, MILLE TULEMUSEL TEKIB TOODE, MILLEL ON TARBIJA. TOOTEKS VÕIB OLLA KA TEENUS, TEOS, ETENDUS JMS.), VAHETUS, JAOTUS (KAUPADE JA TEENUSTE JAOTUMINE ON PROBLEEM, MIS TULEB LAHENDADA IGAS ÜHISKONNAS. ALUSEKS SOTSIAALSELE STRATIFIKATSIOONILE.) JA TARBIMINE (TARBIMINE SEE KUIDAS ÜHISKONNA LIIKMED KASUTAVAD SAADAOLEVAID KAUPU JA TEENUSEID NÄITAB KULTUURI OLEMUST.). 115. Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks: primaarne, sekundaarne ja kolmanda astme tootmine)? Näited, kas kultuur, religioon nt mõjutavad? Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus;
110. Mis on elatusviis? (Grete M) "Elatusviis" viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks. 111. Millisteks peamisteks osadeks jaguneb majandus (tootmine, jaotus, tarbimine)? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. · Tootmine Inimtegevus, tulemusena tekib toode, millel on tarbija. · Jaotus Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile. · Tarbimine Kultuuri olemust nätab liikmete saadaolevate teenuste kasutamine. 112. Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks: primaarne, sekundaarne ja kolmanda astme tootmine)? Näited, kas kultuur, religioon nt mõjutavad? · Primaarne tootmine nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; · Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms;
Sekundaarne tootmine millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms Kolmanda astme tootmine tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetus Kaupade ja teenuste jaotumine on probleem, mis tuleb lahendada igas ühiskonnas. Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile. 106 Korilastel jagati lihtsalt päevane saak kõigi liikmete vahel ära, keerukamates ühiskondades tekivad lisakaubad ja teenused, mida saab vahetada kogukonnasiseselt või eri kogukondade vahel. Barter sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski kula. 15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel kingituse saamine kohustab