Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavärav Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779 . aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359 . aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu
juunil 1940. Järmisel päeval küll sinimustvalge taasheisati, kuid selle kõrvale pandi lehvima punalipp. Eesti lipp eemaldati tornist 27. juulil 1940. aastal. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779. aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Keskaegsed Suure Rannavärava linnaväravad aga olid nelinurksed ning varustatud langvõrede ja tugevdatud puitustega, mida täiendasid põhiväravate ees asuvad kaitseesmärgil loodud eesväravad. Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna
kaupluste ja söögikohtadega.7 7 http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaat amis/vaatamis/vanalinn/article_id-443 10 Foto nr 6. Viru väravad Suur Rannavärav Suur Rannavärav on Tallinna linnamüüri osa, mida on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte".8 Esmane Suur Rannavärav ehitati kohta kus linnamüür ja Pikk tänav kokku said. Esmane Suur Rannavärav pole säilinud, kuid tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518 - 1529 ja oli eelvärav. Uus eelvärav ehitati saleda lääne- ja tüseda idatorniga. Alul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks". Alates 1842. aastast kannab torn nime "Paks Margareeta". Foto nr 7. Suur Rannavärav 8 http://et.wikipedia
1594 rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608 ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. sajandil olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995. aastal toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. · Suur Rannavärav onTallinna linnamüüri osa, mida on esimest korda selle nime all mainitud 1359. aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte". Esimene Suure Rannavärava ehitis rajati kohta, kus kohtusid linnamüür ja Pikk tänav. Väravast mereni oli siis vaid 100 m. Esimene värav pole säilinud. Kuid uurimised on näidanud, et värav oli sarnane teiste väravatega, nagu Viru, Karja, Nunna- ja Väikese Rannaväravaga. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge.
annaabi.ee 
