Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste kui naiste lapsepõlve ja sealt omandatud (soo)rollide rakendumise lahtimõtestamist täiskasvanueas. Siinses kirjutises käsitlen alguses naissugupoole kasvatust, liikudes hiljem üle maskuliinsele, samal ajal üritades luua kontrastset suhet eelmainitute vahel. Ennem kasvatusmudelite juurde pöördumist, peab aga käsitlema sots. straatumi osakaalu indiviidi arenguvõimaluste seisukohalt. Ühiskonnakorraldus, mis tänapäeva progressiivsete väärtustega, tagab erineva maj. või sots. taustaga persoonidele võrsed õigused ja kohustused, oleks aristokraatliku traditsioonidega kreeklasele kindlasti naerukoht. Kreekalik maailm ei olnud ülesehitatud sellisele õiglusele, nagu mõistab seda moderne kosmopoliit, sest standardid millega maailmakorraldust mõtestati, olid tunduvalt jäigemad
pingutustest sõtumata. Üldjuhul on see seotud kaasa sündinud omadustega, näiteks prints William on enda soovist hoolimata prints. Omandatud staatused põhinevad valikutel ja on seega saavutatud tahteavaldusena. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimese või grupi ümberpaiknemist sotsiaalse kihistumise süsteemis. See peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Ka sotsiaalset mobiilsust on kahte tüüpi vertikaalne ja horisontaalne. Horisontaalne tähistab võimekust paikneda ümber ühe straatumi sees. See ei ole nüüdisühiskonnas kuigi tähtis, pigem oli keskaegne asi. Kui olid ketraja ja tahtsid saada puussepaks, siis ei saanud nii hästi, ehkki jäid endiselt käsitööliseks. Tänapäeval peegeldab teises linnas töötamist, ümberõppimist ja muud sarnast ühiskond ei ole staatiline, see muutub ja kohaneb. Vertikaalne mobiilsus on olulisem. See peegeldab liikumist hirearhilises jaotuses, nt alamklassist keskklassi või eliiti ning ka vastupidi
(jaotame ühiskonna mingite tunnuste järgi nt vanus rahvastikupüramiidid.) Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: # Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") # Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) # Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) Stratifikatsioon e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised millised võimalused) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur milliseid valikuid teeb, moraalsed otsused) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne (nt. millest räägitakse). Tänu klassikuuluvusele võib ennustada inimeste tulevikku. Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt:
teke)? # jälle: empiiriline küsimus! 11. KLASSID JA KIHISTUMINE - Ühiskonna liikmete vahel erinevusi: * Bioloogilised (vanus, sugu, ,,rass") * Isiklikud omadused (väärtused, võimed, intelligents, oskused) * Ühiskondlik positsioon (koht ühiskondlikus tööjaotuses, roll) - Stratifikatsioon (kihistumine): ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). * Ühe straatumi (kihi) liikmetel on tavaliselt sarnased võimalused (life-chances; majanduslikud ja kultuurilised) ja elulaad (life-style; sotsiaalsete suhete mustrid, materiaalne tarbimine, kultuur) ja neil on tihti ühine identiteet, kokkukuuluvustunne: (N: millest räägitakse). - Erinevaid kihistumise vorme ajalooliselt: Orjapidamine -- kast (caste)-- seisus (estate)-- klass (class) /kiht * avatud või suletud kihid - Orjapidamine: Ekstreemselt ebavõrdne süsteem