Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis tegutsevad suured ja rasked masinad, kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem kui vesi ratta telg jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks tähtsamaid kodumaiste energiaallikate. Enamik ja peamised elektrijaamad on Ume jõel ja Lule jõel. Rootsi suurimad hüdroelektrijaam GWh / aastas: -Stornorrfors (Ume jõel) 2290 -Harsprånget (Lule jõel) 2240 -Messaure (Lule jõel) 1900 -Letsi (Lule jõel) 1770 -Krångede (Indalsälven) 1650 Hüdroenergia osakaal kogu energiavarustuse Rootsis oli aastal 1994 10%. Aga nüüd on otsustatud, et hüdroenergia Rootsis ei tohi laiendatud võlgnetava summa keskkonda. Väga paljud jõed ja venib jõed on ka seadusega kaitstud tammid. Energiaallikad: Rootsi on esirinnas hüdroenergia kasutamises. Kinni püütakse nii
1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% veeenergia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad veejõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
35-39 mehed- 6,8 % 30-34 naised- 5,8 % 30-34 mehed- 6,1 % 25-29 naised- 5,8 % 25-29 mehed- 6,1 % 20-24 naised- 5,9 % 20-24 mehed- 8,4 % 15-19 naised-6,6 % 15-19 mehed-7,4 % 10-14 naised-5,3 % 10-14 mehed-6,1 % 5-9 naised-4,8 % 5-9 mehed-5,4 % 0-4 naised-4,9 % 0-4 mehed 5,4 % Energiamajandus. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31%
mln tonni. KALANDUS. Kalu püütakse sisevetest kui ka pikalt maa piiriks olevast merest. Kalatoitude hulk on rikkalik. Enamuses kasutatakse kalafileesid, samuti räimedel ja kiludel võetakse luud välja. Ühe inimese kohta kasutatakse Rootsis kala 25-50 kilogrammi.Rootsi on ka suur kala eksportija. ENERGEETIKA. Energiavajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% vee-energia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad vee-jõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7.30% , hüdroenergiat 53,54 %, tuumaenergiat 38,85 % ja muid energiaallikaid on 0,31% KÜTUSED.
annaabi.ee 
