lagunemisel raku surm. *kui sureb suurem hulk rakke ei pruugi mõni organ või kogu organism enam taastuda. Kahjustused võib jagada: 1) somaatilisteks mõju avaldub kiiritatul (vähktõbi, kiiritushaigus, surm); 2)geneetilisteks mõju avaldub järglastel. 1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) näitab mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad (1Sv =siivert).
lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised sega standardiseeritud protsentuaalsed 6. Lihtsustatuse aste agreeritud detailiseeritud punktmudelid ruumilised mudelid Determineeritud ja stohhastilised mudelid. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus. Determineeritud mudeli konstruktsioonis ja funktsioneerimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa. Modelleerimise etapid. Etapid on: a. Probleemi määratlemine b
ennustatav. Suurust või protsessi nimetakse determineerituks, kui selle väärtused on täpselt teada, või neid on võimalik täpselt ette ennustada. Sündmusi, mis võivad toimuda, kuid võivad ka mitte toimuda ja mille toimumist ei ole võimalik täpselt ette ennustada, nimetatakse juhuslikeks sündmusteks. Suurusi ja protsesse, mille väärtusi ei ole võimalik täpselt ette ennustada ja mis samades tingimustes käituvad erinevalt, nimetatakse vastavalt juhuslikeks ehk stohhastilisteks suurusteks ja protsessideks. Müraks nimetatakse väliskeskkonna juhuslikku mõju, mis avaldab mõju süsteemi väljundile, muutes selle juhuslikuks, kuid mida ei ole võimalik või ei vaadelda kui süsteemi sisendeid. Mürad on kõikides süsteemides. Müra toime avaldub süsteemi väljundis, kuid seejuures müra ei ole süsteemi sisend. Valgeks müraks nimetatakse juhuslikku protsessi, mille spektraaltihedus on konstantne
y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus. Determineeritud mudeli konstruktsioonis ja funktsionee- rimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa. Modelleerimise etapid: 1. Probleemi sõnastamine 5. Tingliku statistilise kogumi koostamine 2
EV (sõlmpunkt A) = 0.6 x (1000) + 0.4 x (-200) = 520 Seega, lähtuvalt otsustuskriteeriumitest oleks parim valik sõlmpunkt A ja õhtusöök tuleks korraldada sees. Modelleerimine Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus. Determineeritud mudeli konstruktsioonis ja funktsionee- rimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa. Modelleerimise etapid: x Probleemi sõnastamine x Oluliste muutujate väljatoomine x Modelleerimismudeli koostamine
aitab mõista populatsioonides toimuvaid geneetilisi protsesse. 2. SÜNDMUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUS Sageli käsitletakse populatsioonigeneetikas selliseid mõisteid nagu tõenäosus ja juhuslikkus. Juhhuslik on eri alleelipaaride lahknemissuund gameetidesse meioosi tagajärjel, juhuslikku iseloomu kannab eri alleelide paaristumine viljastumisel jne. Sündmusi, mis antud tingimustes ei ole ettemääratud, nimetatakse juhuslikeks ehk stohhastilisteks sündmusteks. Kui N arvul isenditel esineb juhuslik sündmus k k korral, siis võib arvutada selle sündmuse toimumise sageduse s = . Suure arvu objektide uurimisest N 3 selgub, et teatud juhusliku sündmuse sagedus on paljude vaatluste keskmisena küllalt püsiv ja me võime
Lõplike andmete puudumise tõttu eeldatakse, et täiesti kahjutut kiirgusdoosi pole olemas. Võimalik, et vähitekke lävidoos on olemas, kuid senini pole tema olemasolu kindlalt tõestatud, seega on kindlam eeldada, et ka kõige väiksem doos võib kahjustada (kuigi väga väikese tõenäosusega). Seetõttu tuleks ka kõige väiksemast mittevajalikust kiirgusdoosist hoiduda. Sellist toimet nagu vähi tekkimine ja geneetiline kahjustus peetakse stohhastilisteks, e juhuslikeks, sest neid vallandav muutus tekib juhuslikult ja muutuse tekkimiseks pole lõplikku lävidoosi. Samuti ei sõltu vähi või geneetilise kahjustuse raskusaste doosi suurusest, ainult tõenäosus, et vastav muutus tekib, suureneb doosi kasvades. Praegused riski suuruse hinnangud fataalse ja mittefataalse vähi ning tõsiste pärilike muutuste kohta on toodud järgnevas tabelis. Kahjustus (% Sv kohta) Eksponeeritud
annaabi.ee 
