TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika ...
Vaenlaste puudumine - Väike kohalike liikide mitmekesisus Millega tegeleb liigikaitsebioloogia? - Ohustatuse defineerimine ja hindamine, ohustatud liikide väljaselgitamine - Inimtegevuse kahjulike mõjude väljaselgitamine ja vältimis- või leevendamismeetodite leidmine - Kaitse tulemuslikkuse ja sobivuse analüüsimine ja täienduste tegemine Populatsioone mõjutavad juhuslikud (stohhastilised) tegurid a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus, isendite arvukuses b) Keskkonna juhuslikkus Aastate vahelised ilmastiku muutused; kiskja või toiduobjekti hulga muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina) c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk? Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid
Mis on väikeste asurkondade paradigma? Keskendub neile kaasasündinud riskidele, mis on väikestel asurkondadel nende väiksuse tõttu. Lähtub eeldusest, et väikesed asurkonnad on ohustatud sisemiste faktorite tõttu tänu sellele, et nad on väikesed. Tugineb suuresti tehisasurkondade ja saareliste asurkondade käsitlemisele. Väikeses asurkonnas on iga üksiku isendi osatähtsus suurem kui suures asurkonnas. Keskendub ja tähtsustab järgmiseid komponente: demograafiline stohhastika; geneetiline stohhastika; keskkonna stohhastika, ka kk katastroofid. Tugevalt toetatud teooriaga: stohhastilised mõjurid; metapopulatsioonid; minimaalsed elujõulised asurkonnad; efektiivne asurkonna suurus; populatsiooni elujõulisuse analüüs; tehistingimustes paljunemine; otsustuste analüüs; kaitsealade disain. Mis on kahanevate asurkondade paradigma? Suunab tähelepanu põhiliselt nende protsesside uurimisele, mis on viinud liigi( asurkonna) vähenemisele
tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon eri liiki isendid ristuvad looduses harva, sest tugevad ökoloogilised, käitumuslikud, füsioloogilised isolatsioonimehhanismid tagavad just liigisisese ristumise. 2) Kuidas mõjutab demograafiline stohhastika efektiivset arvukust? Demograafiline stohhastika (kõikumine) muudab efektiivset arvukust. Kui populatsiooni arvukus väheneb, siis väheneb ka populatsiooni efektiivne arvukus ja kui populatsiooni arvukus tõused, siis suureneb ka efektiivne arvukus. 3) Mis võimalused on looduskaitsjail ebasobiva demograafilise struktuuriga populatsioonide kaitsmiseks? Vältida tuleb demograafilisi kõikumisi, kuid tihti pole need inimtegevusest mõjutatavad, nagu nt loodusõnnetused
otsib asjade olemust, kõik teised tehnikad tuginevad doxa´le või inimese kirgedele või tekitamisele ja kokkupanemisele... Samas ütleb Platon, et kõik tehnikad on ühtviisi head, et saada targemaks, vaatamata sellele, et paljud tehnikad on tühised. Platon ei fikseeri seda, kus tehnika algab ja kus lõpeb. Mis puutub lõppu, siis eristab ta tehnikast stohhastikat. Maalikunst ja skulptuur on näiteks tehnikad, kui aga hakatakse rääkima pintslist ja värvist, siis see on juba stohhastika valdkond. Täpsemalt tähendab stohhastika õiget sihtimist ja tabamist. Muusik, kes tabab keelpillil õige tooni, on teinud seda stohhastika abil. Stohhastika võib toimida ka ilma teadmiseta, see võib olla ainult treeningu ja vastava kogemuse tulemus. Kus aga algab techne, see on vähem selge. Näiteks on Platoni tekstides khti, kus ta eristab tedmist tehnikast. Tehnika on äraõpitav asi, mis on üldjuhul seotud inimese sotsiaalse eliviisiga
annaabi.ee 
