Nad tundsid ka uimastavaid aineid, näiteks olid Kagu Viiele Suguharule teada stimulaator kofeiin ja salitsüülhape (aspiriin). Suurtasandiku suguharud kasutasid astma vastu skungikapsa juurt ja kergemate haavade raviks raudrohtu, mis mõlemad on tõhusa ravitoimega. Samaanid (nagu valgete arstidki) olid siiski võimetud suurte Euroopa epideemiate vastu, nagu näiteks rõuged, mis vähendasid põliselanike arvu 1500. aasta 1,3 miljonit 400 000 inimeseni. Stingl (1981: 126-129) 2.2. Maajad Kesk-Ameerikas Kõige kiirem areng oli Kesk- Ameerikas Yucatani poolsaarel. Seal elati enamasti dzunglites.Kuna sealsed elanikud tegelesid alepõllundusega saadi enamus oma toidust omalt maalt. Peamiselt kasvatati mais ja see oli ka suurim toiteallikas. Kuna seal oli maa viljakas ei pidanud osa elanikest enam tööd rabama, põhenduti jumalatele. Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige
Vanemal perioodil, mida kutsume Vana Riigi Perioodiks, elasid nad Usumacinta jõe ääres. Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48) Maiade alad on tänapäeval jagatud Mehhiko Yukatani, Quintana Roo, Campeche, Chiapase ja Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize`i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr
Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. R. L. Morgan: metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed ja hõimuriik; tööjaotus ja moodne territoriaalriik Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid „neoliitilise revolutsiooniga”, mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks
ühiskond ja hõimuriigi areng; tööjaotusel põhinev majandusliku korra areng ja sellega seoses moodsa territoriaalriigi teke. · Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. · M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid ,,neoliitilise revolutsiooniga", mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks.
annaabi.ee 
