Pervitiini kasutamise kõrvalmõjud muutusid nii tõsisteks, et selle kasutamist piirati tugevalt alates 1940. aastast. Pärast narkootikumi manustamist olid sõdurid üks-kaks päeva võitlusvõimetud, mõned muutusid väga agressiivseks. Pikemaajalisel kasutamisel esines südemarabandust, infarkti ja kokkukukkumist. Sõltuvusnähtudena esines teotahte puudust ja depressiooni. MDMA: Metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMAon amfetamiini derivaat ja psühhoaktiivne aine, millel on stimulandi ja nõrga psühhedeelikumi omadused ja empaatiatunnet soodustav mõju. Suukaudselt võetud MDMA toime algab 20-60 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 3-5 tundi, järelmõju kuni 24 tundi ja pohmelus kuni 72 tundi. MDMA võib tekitada eufooriat ja lähedustunnet teiste inimestega, suurenenud soovi teiste inimestega suhelda, neid puudutada ja kallistada. MDMA tõstab energiataset, vähendab väsimustunnet, und ja söögiisu, võib vähendada ärevust ja anda kerge
Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Sigareti suitsetamisel põhjustab tubakas sisalduv nikotiin organismis meditatsiooni toimega võrreldes vastupidiseid protsesse. Kroonilistel suitsetajatel esineb unehäireid, uinumine võtab kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku. Ta võib aeglustada hingamist selle muutuse tõttu arvavad suitsetajad ekslikult, et suitsetamine lõõgastab. Nikotiinitaluvus ja sõltuvus tekivad kiiresti. Tavaliselt ei suurendata pidevalt koguseid, vaid jäädakse püsima teatud tasemele. Väljakujunenud nikotiinisõltuvus teeb suitsetamisest loobumise raskeks. Loobunuil tuleb mõnda aega taluda
veebruaril 2009 teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et energiajookide regulaarsel tarbimisel saadav d- glükoronolaktooni kogus ei põhjusta ohtu inimese tervisele (Eesti Toiduainetööstuse Liit 2014). 1.1.4 Guaraana Guaraana on taim, mis kasvab Amazonase vihmametsades, sisaldades suures koguses guraniini, mille toime on väga sarnane kofeiinile (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Uuringud on näidanud, et guaraanat on ohutu kasutada kesknärvisüsteemi stimulandi ja kaalulangetuse abivahendina (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Nagu kofeiingi, stimuleerib guaraana neerupealseid, mille tulemusena vabanevad hormoonid epinefriin, norepinefriin ja dopamiin, mis suurendavad kaalukaotust, annavad energiat, vastupidavust kui ka suurendavad konsentratsioonivõimet (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Uuringud näitavad, et päevane tarbitab kogus võiks jääda 500 ja 100 mg vahele, manustades 3xpäevas (Rõõmus Peet toidublogi 2013). 1
Energiajooke ei tohi segamini ajada spordijookidega. Õppimis- ja kontsentreerumisvõimet parandab kofeiinist paremini normaalne ja mitmekesine toitumine ning piisav uni. Parim janukustutaja on vesi. Energiajooki ei tohiks juua tühja kõhuga Ärge tarvitage energiajooke koos alkoholiga. Olge teadlik energiajookide maskeerivast efektist alkoholi liigtarvitamisele, võimalikule kaasnevale riskikäitumisele ja dehüdratsiooni suurenemisele ning alkoholi kui depressandi ja energiajoogi kui stimulandi vastuolulistest signaalidest kesknärvisüsteemile. Nähtude puhul, mida võib seostada kofeiini ületarvitamisega, pöörduge perearsti poole ning teavitage perearsti joodud energiajookide kogusest. Kui töö tõttu või muul põhjusel (nt eksamiperiood) on vaja öösel üleval olla või tunnete väsimust autosõidul, närige parem paar kohviuba energiajookide või kofeiinitablettide asemel. Kõige paremini aitab korralik toit ja piisav puhkus.
annaabi.ee 
