1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
Müük sai hoo sisse ja 1924. aastal kolis ta oma äri suuremale pinnale. 1958. aastal viidi tootmine üle kompaniisse A/S Sanita. See on tänaseni üks tuntumaid puukota valmistaja firmasid. 1970. aastal hakati tootma värvilisi puukotasid ja aasta suurhitti- puutallaga saapaid. 2008.aastal tegid puukingad kerge tagasituleku, kui neid kanti Viktor ja Rolfi sõul. 2010.aastal tõid puukingad moodi tagasi Lagerfeld, Prada ja Jacobs. (Karik. 2010: 52-53) 1.3 Stiletod Tehnilistel põhjustel ei saadud kaua aega äärmustesse laskuda. 1950ndate tehniline progress andis võimaluse kõiksugused piirid selja taha jätta ja teha nõelteravad tikk-kontsad - stiletod. Silett on peene teraga pistoda. Stiletod on ühed 20. sajandi tähelepanuväärsemaid saavutusi. Peene kontsaga ja saleda ninaotsaga kingad saavutasid suure populaarsuse. Tikk-kontsadega kaasnes ka probleeme. Üheks suurimaks probleemiks sai vaipkatete ja põrandate rikkumine.
laiad allääred. 1.4. Välisriided Välisriieteks oli värvitud kunstnahad, plastikust vihmakeebid ning värvilised jakid, milledel olid suured nööbid ja taskud ning puhvis käised või krae. 1.5. Jalanõud Jalanõudena kanti madalaid sandaale või platvorme. Kingad olid madalad ning kitsad, et rõhutada lapselikkust. Saapad ning kotid olid tihti nahast või vinüülist ning käsitsivalmistatud. Laialdaselt olid moes ka stiletod, mis ajapikku aina madalamaks jäid. (,,Moe ajalugu'' Nj Stevenson, 2011) 1.6. Soengud Juuksed olid terved, sirged ning loomulikud. Tuntuimaks soenguks oli Twiggy eeskujul lühike Bob lõikus. Päevasel ajal olid otsad üles- või allapoole koolutatud. Pidulike ürituste puhul oli õhtusoenguks kõrged tupeeritud juuksed, tukk ümar või sirge. Hakati kandma valejuukseid ja parukaid ning kasutama silmatorkavaid juuksevärve. (http://iluguru.wordpress
Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled.
annaabi.ee 
