Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust
Kostelanetz "Lahti seletatud John Cage", TMK, 3/2000) Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust
Juhusemuusika euroopalik variant on aleatoorika (juhitud juhuslikkus) - improvisatsioon helilooja poolt etteantud raamides. Kasutati rütmi-, vormi-, kontrapunkti-aleatoorikat. Heliloojad leidsid rohkesti uusi tämbreid: võeti kasutusele uusi pille ja mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust
töötlemisprotsess aparaadi sees ära tehti. [10] Sellised kaamerad andsid eelise fotolaborist kaugemal pildistamisel, kuid enamasti valmistati märgplaadid ette ja ilmutati siiski lihtsalt pimedas ruumis ja pildistamiseks kasutati kõige tavalisemaid aparaate. 2. "-ismide" klassifikatsioon ja põhitunnused modernses kunstis" Modernism: ,,-ismide" süsteem. Kunsti jagunemine ,,ismideks" stiilitunnuste põhjal. Eksklusiivne kultuuriloogika iga "ism" eitab teisi ,,-ismide" eelset kunsti. Iga uus on vana ületamine ,,Kunst kunsti pärast" ja kontsept tähelepanuväärsest vormist. Clive Bell, Roger Fry ja Benedetto Groce. Kiire ismide vahetumine. Fovism (fauve) 1901-1907. Esindajad: Matisse, Vlaminck, Derain, Dufy Eeskujud: Van Gogh, (neo)impressionistid, puäntillism. Ekspressionism 1905 Esindajad: Kandinsky, K.Kirchner, F.Marc, O.Di. Eeskujud: gooti kunst, Stiilitunnused: äge, hoogne,
Uute suundade esilekerkimine sai alguse 1950ndatel aastatel, millele on iseloomulik askeetliku modernismi tõus. 1920. a-te Saksamaalt pärinev moodsat arhitektuuri tähistav mõiste International Style , mis rahvusvahelisse käibesse tul juba 1932.aastal New Yorgis Philip Johnsoni ja Henry-Russell Hitchcocki korraldatud samanimelise arhitektuurinäituseganing tähistades euroopa funktsionalistlikku arhitektuuri, sai peale II ms funktsionalismist pärinevate konkreetsete stiilitunnuste (regulaarne proportsioneeritud vorm, elegantsed materjalid ja tehniline perfektsionism) järgi eristavaks arhitektuurisuunaks International style tähistab modernismi läbimurret rahvusvahelisel ja tasemel. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 22 Brutalism. Jätkub orgaanilise arhitektuuri areng, millega rööbiti areneb ka brutalism –