Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel. Tema loomingust üks näide ,,"Surm ja kurat". 6) Nimeta kuulus Eestist pärit renessansiaja portreemaalija! Michel Sittow 7) Millistes maades levis barokkkunst kõige stiilipuhtamal kujul? Katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). 8) Nimeta barokkkunstile iseloomulike jooni! * Rahutus * Dünaamilisus(liikuvus) * Elavad liiguused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. 9) Täida tabel Rembrandti ja Rubensi loomingu kohta Rembrandt Rubens
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla.
Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil, mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14
Ø Barokk rõhutas, et elu on eelkõige liikumine ning see oli loomulik täiendus renessanssile Ø Barokk kunst oli esinduslik ja tore ning sümboliseeris usu ülevust ning jõudu Ø Baroki aja kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda Võimali kult tõepäraselt kujutada Ø Barokk püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri orgaaniliseks tervikuks Ø Barokk-kunst on pidulik, uhke ja toretsev Ø Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osaliselt Prantsusmaal Click to edit Master text styles Second level Itaalia barokk maalikunst Third level 17. saj. Fourth level
Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil, mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete
Vaaraod ja ta pereliik meid kujutati tavaliste ini mestena, igapäevaste toi mingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest. Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast, fajansist ilu ja tarbeese m ed ). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni v äi me es!). GOOTI KUNST Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsus maal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (k äsitöölised, kaup m ehed) tekke ga. Gooti stiilile avaldas m õju ini meste liikuvam eluviis, side m ed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt m õjutasid ka ristisõjad (11.13. sajand). Tähtsai m kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13
annaabi.ee 
