· Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17
hotellile, kohvisalongidele ja restoranidele pakutakse rohkelt muusika- ja kunstielamusi. Lisaks saab Pärnus näha ka järgmisi vaatamisväärsusi Rannapark ja vallikäär Eliisabeti kirik ehitati aastal 1747, tänapäeval on sellest kujunenud soositud kontserdipaik, mille orel on üks parimaid Eestis. 5 Jekateriina kirik on Eesti stiilipuhtaim barokk-kirik, mis on mõjutanud apostliku õigeusu kirikuarhitektuuri kogu Baltikumis. Tallinna värav (tuntud ka kui Kuningavärav) on osa keskaegsetest kaitserajatistest. Kunagi märkis see kaunis barokne värav postitee algust, nüüdsel ajal juhatab see külastajad Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2
Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga.
Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga.
omandina avalikku kasutusse tulenevalt suuremahulise ümberehituse ja tagastusseaduse tõttu.8 55Raam, V., Männisalu, M., (1993) Eesti arhitektuur I - Tallinn, Tallinn; Valgus 6 88 Tallinncity; nähtav: http://www.tallinncity.ee/2612546/mustpeade-maja-jaab-linnale Joonis 0. Joonis 0. Pärnu Püha Jekateriina Kirik - baroki sakraal Pärnus aadressil Vee tänav 16 asub Eesti kõige stiilipuhtaim ja rikkalikem barokk- kirik. Selle ehitamine sai võimalikuks tänu keisrinna Katariina II isikliku lubaduse peale, mille ta oli andnud Pärnust läbi sõites. See oli Eesti 18. sajandi õigeusu üheks suurimaks ettevõtmiseks. Kirikut oli vaja, kuna õigeusklikke enam endine luteri Jaani kirik ei rahuldanud. uue kiriku projekt valmis 1763. aastal. Sellega püüti siinmail esmakordselt luua viiekuplilist õigeusu kirikuhoonet kasutades selleks antiikarhitektuuri vorme. Kiriku ehituse
1764-1768 algselt Pärnu garnisonile 1752. aastal rajatud puukiriku asemele. Ehitamiseks andis käsu ja rahastuse tollane keisrinna Katariina II pärast seda, kui oli Pärnus läbisõidul olnud. Kirik pühitseti 1769. aastal Jumalaema Uinumise auks, ent nimetati samal aastal ümber Katariina kirikuks.12 18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia Katariina kirik on stiilipuhtaim ja rikkalikum barokk-kirik Eestis. Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ja tiheda püstliigendusega krohvitud kivihoonet täiendab kolme astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on
Sellest kasvas välja triloogia: ,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" / ,,Võõras majas" (1940) ja ,,Rohtaed" (1942). Nad pole seotud, nagu tõe ja õiguse osad, vaid on küllaltki iseseisvad. Kõik kolm romaani ilmusid erineva riigikorra ajal: EV, Nõukogue võim, Saksa okupatsioon. Sotsiaalne vaatenurk ei seganud tsensuuri mõttes. Lisaks Tallinnale seovad neid romaane analoogilised peategelased. Toimub alt üles liikumine, kuid selle avaldumine on erinev: ,,Tuli ja raud" on stiilipuhtaim töölisromaan, võib öelda ka, et saab parallele tuua tõe ja õiguse III osaga. ,,Õige mehe koda" Tõusiklik teekond alt üles. ,,Rohtaed" haritlasromaan. Olustik on oluline ja tegelased ka. Psühholoogiline proosa, sotsiaalsete seostega. Üldasetus on iseloomulik 1920-1930ndate Tammsaarega. Ristikivi jätkab põhitraditsiooni. Areneb välja vägev klassikaline proosa. Loomingulise kriisi ajal kirjutab lühiproosat ja luuletusi intensiivsemalt. Kodutuse ja
annaabi.ee 
