Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"stigmatiseeriv" - 4 õppematerjali

Majandussotsioloogia 8-seminari kodutöö-Haridustaseme mõju edule tööturul-Muutuv majandus ja tööturg
8
docx

Majandussotsioloogia 8. seminari kodutöö: Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg.

Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja Saksamaal. Varasemad uuringud on näidanud, et põhihariduse stigmatiseeriv roll suureneb seda rohkem, mida vähemaks jääb neid, kes ei ole omandanud keskharidust. Silma hakkab ka, et kesk- ja kõrghariduse omandanute võimalused erinevad mõnevõrra vähem Itaalias ja Soomes. Eestis on selle kahe haridusrühma vahelised erinevused pigem keskmisel tasemel ja võrreldavad Iirimaa ja Saksamaaga. Eesti puhul hakkab silma see, et suhteliselt suur on sinikraena töötavate kesk-ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus. See võib

Majandus → Majandussotsioloogia
9 allalaadimist
Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused
42
docx

Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja Saksamaal. Varasemad uuringud on näidanud, et põhihariduse stigmatiseeriv roll suureneb seda rohkem, mida vähemaks jääb neid, kes ei ole omandanud keskharidust. Silma hakkab ka, et kesk- ja kõrghariduse omandanute võimalused erinevad mõnevõrra vähem Itaalias ja Soomes. Eestis on selle kahe haridusrühma vahelised erinevused pigem keskmisel tasemel ja võrreldavad Iirimaa ja Saksamaaga. Eesti puhul hakkab silma see, et suhteliselt suur on sinikraena töötavate kesk-ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus

Majandus → Majandussotsioloogia
29 allalaadimist
SOTISAALPEDAGOOGIKA
22
docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

(ennetavale) tegevusele. Lüders ja Winkler: sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorteprobleemidele. Keskendudes kõigile (universaalsed eesmärgid) jääb spetsiifiline rühm tähelepanuta. Üldfilosoofilisi aluseid on kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ignoreeritud. Sotsiaalpedagoogika Saksamaal: lähenemine nii praktikale kui ka sotsiaalpoliitikale, eesmärgiga ületada stigmatiseeriv lõhe üldiste hariduslike vahendite ja nende vahendide/võimaluste vahel, mis on mõeldud (eri)vajadustega lastele, kuid tegelikult on igal inimesel omad erivajadused. 7.10 loeng Sotsiaalpedagoogi roll kooli tugisüsteemis, hariduslike erivajadustega õpilased. Võrgustikupõhine koostöö. Sotsiaalpedagoogi tööd reguleeriv seadusandlus. Kuhn: ,,Me ei pea tõestama, et me oleme teadus".

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
93 allalaadimist
KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS
34
pdf

KRIMINOLOOGIA EKSAMIKS

}​ Karistuse teooriad moraliseeritavad, klassikalised, ​just desert }​ Kontroll on inklusiivne 18. sajandi lõpp – 20.sajandi keskpaik }​ Tugev tsentraliseeritud riik }​ Kontrolli teostatakse institutsioonide kaudu }​ Kontrolli piirid on nähtavad, seespool aga nähtamatu }​ Käitumishälvete kategoriseerimine on arenenud }​ Professionaalid domineerivad }​ Suunatud “hingele” }​ Karistuse teooriates tugev positivismi mõju Kontroll on eksklusiivne ja stigmatiseeriv 20. sajandi keskpaigast tänaseni }​ Ideoloogiline rünnak: minimaalne riik, samal ajal kontroll laieneb }​ Kontrollis on rõhutatud detsentraliseerimine ja kogukondlikud alternatiivid, ehkki vanad institutsioonid jäävad }​ Kontrolli ja karistuse piirid on hajunud, karistus jääb peitu }​ Käitumishälvete klassifikatsioon jätkab arengut }​ Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad }​

Õigus → Kriminoloogia
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun