Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) - Grupistigma (endine vang) Stigmatiseerimine teistsugususele "osutatakse" tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): - varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), - kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) - distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv)
Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse – Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) – Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) – Grupistigma (endine vang) • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): – varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), – kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) – distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv)
· Stigma on suhtumine, seda ei ole looduses olemas. Mõnes kultuuriruumis peetakse teatud stigmasid heaks ja neid ülistatakse · Stigma loob tähelepanu, mida inimesele tema eripära tõttu ostutatakse. Tegelikult ükski inimene ei taha seda tähelepanu, sest see on peale surutud. · Goffmani arust on stigma puhul kõige olulisem enesepresenteerimine e kuidas inimene sellises olukorras ise käitub · Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad: 1) varjamine eripära peitmine, mitte näitamine 2) katmine püüab situatsioone, kus stigma võiks välja tulla, vältida 3) aktsepteerimine (+ irooniline reflektsioon) inimene vaatab ise ka olukorda kõrvalt. Selliselt postisioonilt stigmaga hakkamasaamine on kõige tulemuslikum. · Normaalsuse piirid on laienenud (nt homoseksuaalsus, naine jne) Mõõtmisinstrumendid: · Mina ja eneseteadvuse erinevaid aspekte mõõtvad skaalad. Näited:
nii kõva häälega, et paistab silma) 8 3. grupistigma mingi teise grupi liige grupis, kus sedatüüpi inimesi tavaliselt ei ole (nt endine vang asub õppima magistriõppes). Stigma on olemas siis, kui teised vaatavad sellele persoonile, teise pilguga (ta on teistugune), kui seda pilku pole, puudub ka stigma. Stigmatiseeritu käitumisstrateegiad. Goffman ja tema jüngrid on stigma raames käitumist palju uurinud. Stigma on väljastpoolt pealesurutud tähelepanu nt keegi on pime, tuleb ise üksinda kooli ja keegi hakkab teda selle tõttu kõva häälega kiitma, siis see näitab, et sellesse eripärasusse suhtutakse sellesse teisiti, pimedale on see aga ebameeldiv. Goffmani puhul on oluline enese represinteerimine (kellena ja kuida sta end esitleb)