sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfäärilisteks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentiliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu trentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktiallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punktis S ja kujutiseruumi punktis I nimetatakse kaaspunktideks. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri koste (silmas valgusaistingu, fotoaparaadis filmi tumenemise, CCD kaameras laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukohta ekraanil, ei teki ekraanil kujutist
sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Kujutis võib olla tõeline (joonis 1) või näiv (joonis 2). Joonis 1: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis. 9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri T koste (silmas - valgusaistingu, fotoaparaadis - filmi tumenemise, CCD - kaameras - laengu kogunemise jne.)
punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist- ja tagumist fookuskaugust. Keerukate optikasüsteemide fookuskaugus oleneb komponentide fookuskaugustest ja vastastikusest asendist. Fookuskaugus on pöördvõrdeline esemeruumi keskkonna murdumisnäitajaga. Kui optikasüsteemi ümbritsev õhk, on eesmine ja
punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Kujutis võib olla tõeline: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis: I-s koonduvad kiired. S - allikas; I - kujutis; - lainefrondi kõverusraadius; T- kiirguse vastuvõtja (tajur). Kujutis võib olla näiv: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis: I-s lõikuvad kiirte pikendused. 7
annaabi.ee 
