Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo,
1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane
armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Joonis Ungru lossi varemed nüüdisajal Ungru loss kui arhitektuuriväärtus Ungru loss (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli loss von Ungern-Sternbergide omanduses. Lossi viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. Haapsalu-Rohuküla tee äärde jääv Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid, kuigi ta on jäänud omal ajal lõpetamata ning kaasajal varemeis. 1893-99 Ewald von Ungern-Sternbergi ehitatud loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud.
(vt.foto1) 1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu, Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid seitsmeteistkümnendal sajandil. Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta mõisarüüste järel müüdi mõis Marie von Wahl'ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. (foto 1) 4 2. ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 2.1 Barokk ja historistlik stiil Kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne hoone oli 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal) valmides oma stiili üks hilisemaid.
Erastvere mõisas ning asutati 1926. aastal. Hooldekodu kõrval asub park, mis on sealsetele hoolealustele mõnus puhkepaik. Sellest aastast (2012) renoveeriti hooldekodu, mille käigus said majad uue ja ilusa välimuse. Pargi teises otsas asub Tammiku pubi. Pubi parklas on infostendid, kust leiab teavet pargi kohta. Peale pubi on Erastveres ka väike toidupood. Pargis asuvale mäekünkale oli 1883. aastal rajatud Ungern-Sternbergide pärandkalmistu ja Marie nime kandev kabelkirik. Kirik lammutati Erastvere hooldekodu poolt ja kalmistu rüüstati. 1996. aastal nägid võssakasvanud perekonnakalmistut esimest korda viimased Erastvere mõisa liini esindajad Saksamaalt Gerd ja Martha von Ungern-Sternberg. Nende toetusel raiuti võsa ja korrastati perekonnakalmistu ning 1997. aastal püstitati Marie kabelkiriku varemetele mälestuskabel. Viimase Eestis sündinud Erastvere mõisa omaniku Gerhard von
ümar- ja segmentkaarsete akende vahelduv rütm. Müürides on kasutatud paekivi koos tellisega. Peasissepääs kolme kõrgesse ümarkaaravasse paigutatud ning geomeetriliste ja plastiliste vormidega liigendatud tiibustega on eriti paraadne. Fassaade lõpetab jõuline balustraad risaliitidelt tõusvate ainulaadsete saledate azuurselt lõpetatud tornikestega. Üldlahendus, eriti aga interjöörikujundus lähtub itaalia renessanssarhitektuurist. 1911. aastal sai Ungern-Sternbergide maja uue omaniku ja täiesti uue sisu. Pärast Ewald v. Ungern-Sternbergi surma, tema abikaasale jäänud maja, omandas Eestimaa Rüütelkond, kes loovutas selle Eestimaa Kirjanduse Ühingule (vahetusena ühingu Wismari tänava krundi vastu). Eestimaa Kirjanduse Ühing paigutas hoonesse Eestimaa Provintsiaalmuuseumi. 1946. a. läks maja vastasutatud ENSV Teaduste Akadeemia käsutusse, kes hakkas seda kasutama presiidiumi töö- ja esindushoonena. Praegugi
annaabi.ee 
