Ta kaalub 3-7 kg. Tema keha tüvepikkus on 50-70 cm. Halljänese talvekarv on helehall. Muidu on looma karvastik kõhupoolt valge ja pealtpoolt pruunikashall. Tal on pikad kõrvad ja lühike, pealtpoolt musta värvi saba. Halljänesel ja ka kõikidel teistel jänestel on ülamokk sügavalt lõhkine ja väga liikuv. Levik ja arvukus Eestis ja maailmas Halljäneseid on levinud Põhja-Aafrikast Lõuna- Skandinaaviani. Ida suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Maailmas on jäneseid 23 liiki, aga Eestis ainult 2 liiki. Eestis on ta laialt levinud nii saartel kui ka mandril. Eestis leidub neid isendeid umbes 40 000. Koht ökosüsteemis Halljänesel on palju vaenlasi. Poegi ohustavad rongad ja varesed. Põllumajanduses kasutatavad kemikaalid avaldavad suurt negatiivset mõju jäneste arvukusele. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://bio.edu.ee/ 2. ENE, 4. köide
Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga. Halljänes Liiginimi eesti Halljänes keeles Liiginimi Lepus europaeus Pall. ladina keeles Rahvapärasei Haavikuemand, kikk-kõrv d nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 50...70 cm Kehamass 3...7 kg Levik Eestis ja Levinud Põhja-Aafrikast Lõuna-Skandinaaviani. Ida Maailmas suunas on levinud Uuraliteni ja Lõuna-Siberi steppideni. Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. Arvukus Ligikaudu 40 000 isendit Eestis Elupaik ja -viis Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke (peamiselt põlde ja heinamaid) ning metsaservi. Aktiivne on hommiku- ja õhtuhämaruses, sageli ka päeval. Paigatruud loomad, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks on tal lihtne maasse kraabitud lohk
Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18 mg. Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses. 2 Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse tõttu kadakamarjadeks. LEVIK JA KASVUKOHAD Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, Põhja-Ameerikas 30° põhjalaiuseni. Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed loomullad, happelised liivmullad.
tasapisi ringi, kuni ta leiab mullusel kulukõrrel või maapinnal muna paigutamiseks sobiva koha. Pisikesed kuklikujulised munad on tuhmvalged ning väljutamisehetkel veidi kleepuvad (Viidalepp, 2000). 6 Joonis 2. Mustlaik-apollo (http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3. Liigi levik ja arvukus Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna- Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-Kasahstani madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas
annaabi.ee 
