1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming Hesse loomingu juured on eelkõige Saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Zanri poolest kuulub suurem osa teoseid kujunemisromaanide hulka. Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine. Ta uuendas kujunemisromaani zanrit eelkõige "Stepihundiga", kus muutis romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamistehnikat. Lisas autobiograafilisi motiive, kaasaegset psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Peategelased olid kõik enese otsingul ja püüdlesid harmoonia poole. Ükski eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu käies. Otsingutel on tavaliselt vaimne teejuht. Hesset on nimetatud nii romantikuks kui ka eksistentsialistiks. "Stepihundi" koht Hermann Hesse loomingus
ja kuhu tahame tulla ning minna. Saavutamaks tõelise rahulolu ja nautida elu, on midagi, mida soovivad kõik, kuid vähesed saavad. Keskendudes aga oma õigele missioonile ja tungi leidmisele, poleks see üldse käega raskesti katsutav. Nii nagu ei ole halba ilma heata, ei ole ka õnne ilma õnnetuseta. Just need olukorrad, kui elus tundub kõik kohutav ja väljapääsematu, peame me end kokku võtma ja oma sisemise stepihundiga võitlema. Ei tohi minna kergema vastupanu teed ja lasta halval võita, vaid hoopis leidma sügavalt sisimusest jõudu ja aidata oma inimlikul poolel lahingust väljuda võitjana. Pääsutee võib küll tunduda raske, kuid see-eest on seda magusam tulemus. Saavutatud rahulolu, mille saavutame kui leiame selle tungi, mis paneb meid võitlema hea nimel, võimaldab nautida elu ja toob kaasa vabaduse, mida iga inimhing elus nii väga ihkab.
harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikuist vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leiada oma tee. Zanri poolest kuulub suurem osa Hesse teoseid kujunemisromaanide hulka. Kujunemisromaanide tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige "Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositatsiooni ja jutustamistehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. Hesse peategelased on kõik enese otsingul ning püüdlevad harmoonia poole, nad on oma elus jõudnud ummikusse ja peavad, midagi oma elus või mõttemaailas muutma, et edasine eksisteerimine võimalik oleks. Ükski Hesse eneseotsija ei leia oma mina traditsioonilisi radu. Nad peavad vabanema
ängistav õhkkond. "Hinegde öö" kulmineerub kummalise äraspidise kohtuistungiga. Kaebealuseid süüdistatakse ülimalt ülekohtusel viisil sellistes pattudes nagu uhkus, ahnus või kadedus. Minategelane mõistetakse süüdi koguni kahes kuriteos: kodumaalt pagemises ja elutüdimuses. Karistus on karm: edasi elamine. "Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada oma enese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani õhustik meenutab Kafka loomingut ja sarnaneb Hesse"Stepihundiga"."Hingedeöö" kujutabmaailma,kus polekindlatsisemistloogikat,kus kõik on võimalik. Peategelasel ei ole ühtegi kindlat tugipunkti, millele toetuda, tal pole vähimatki teadmist sellest, mis teda ees võiks oodata. Ajaloolised romaanid 1) Kroonikatetriloogia:"Põlev lipp" (1961), "Surmaratsanikud" (1963), "Viimnelinn" (1962). Põhiteemaks sündmused Euroopas keskaja lõpus. Vaheteos "Imede saar" 2) Isikuloolinetriloogia: "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduseõpilane" (1967)
kirjanduses pikk traditsioon. Kujunemisromaani tegelased saavad teose jooksul terviklikuks isiksuseks, küpsevad vaimselt ja hingeliselt. Seejuures ei huvita autorit kuigivõrd nende väline elukäik ning peadpööritavaid seiklusi kujunemisromaanist ei leia. Kujunemisteel on takistuseks tavaliselt mingi väärarusaam või vaimsed kammitsad, millest tuleb end vabastada. Ka Hesse romaanide põhiteemaks on traditsiooniline eneserealiseerimine, kuid ta uuendas kujunemisromaani zanri: eelkõige ,,Stepihundiga" muutis ta romaanitüübi vormi, kompositsiooni ja jutustamisetehnikat. Samuti lisas ta zanrisse autobiograafilisi motiive, kaasaegse psühholoogia võtteid ja sotsiaalset kriitikat. ,,Demian" oli esimene romaan, mis kasutas Jungi teooriat alateadvuse mõjust inimese arengule. Oluline on psühhoanalüüsi osa ka ,,Stepihundis". Hesse ida-harrastuski lisas kirjandusse uusi motiive ja arvamust. ,,Klaaspärlimäng" ületab samuti traditsioonilisi piire. Hesse loodud Kastaalia on kaugesse
annaabi.ee 
