Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min Rinnaümbermõõt.... Kere põikpikkus... Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min 9. a) pikkuse ehk formaadi indeksi valem on kerepikkus kepiga*100/ turjakõrgus b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline
c) B. Franki jaotus geograafiliselt ja päritolust: · Idamaine rühm: (equus caballus orientalis): elava temperamendiga kuivad hobused. ( väike- aasia, araabia ps. · Läänemaine rühm (equus caballus occidentalis): esimestele vastandina flegmaatilised, kuiva konstitutsiooniga, suure pea ja lühikeste jalgadega ning rohke karvastiku ja jämeda luustikuga. (l-euroopa: ardenn, perseron) d) Ewart jagas hobused nehringi indeksist lähtuvalt : · Stepihobune otsimik kitsas, näoosa arenenud rohkem, pea profiil sageli kumer. Indeks (240-260) ida aasia steppides peeneluulised vormid: mongoli, taga baikali, baskiiri jt · Kiltmaa hobune pea lühike, laia otsmikuga sirge või veidi nõusa profiiliga. Indeks (224-238). Levinud kõrbes ja kiltmaadel, elava temperamendiga ja kuiva konstitutsiooniga, jalad kuivad, peened ja õhukese nahaga. Lakk ja tukk väikesed ning hõredad
koheva konstitutsiooniga, suure ja koheva konstitutsiooniga, luustik tugev, läänemaised on alusteks tänapäeva raskeveohobustele. Ardenn. Ewart jaotas ühesuguste ökoloogiliste tunnuste kaudu, mis on kujunenud keskkonna toimel, mitmesugustes piirkondades loodusliku valiku teel ühest liigist. Ta vaatas just pead, ja kasutas Nehringi indeksit. S.t kolju pikkus jagatud kolju laiusega. Tema jagas kolmeks: 1. stepihobune jämeda luuline, iseloomult flegmaatiline ja tal on toores konstitutsioon. Otsmik on kitsas. Kolju indeks 240-260. Näokolju osa on tugevamini arenenud kui ajuosa. Pea ja ninamiku profiil on sageli kumer. Ta on levinud stepi vööndis. Siia kuuluvad mongoli hobused. Üks on Baikalis teine UK-s. 2. Kiltmaahobune Elava temperamendiga, kuiva konstitutsiooniga, kiirete liigutustega hobused. Pea on hästi lühike ja laia otsmikuga
3) Zootehniline printsiip (mõtestatud inimtöö hulk aretuses) Tüpiseerimine: esimesed 2 printsiipi 66 KALAKASVATUSE ERIALA Ökoloogilise printsiibi järgi hobused jaotuvad: o Idamaine rühm elav temperament, kuiv kehaehitus o Läänemaine rühm flegmaatilised, toore konstitutsiooniga. Suur karvastik, lakk, tukk, sõrgatsitutid Koljuindeksi alusel hobused jaotuvad: o Stepihobune kitsas otsmik, näoosa rohkem arenenud (baskiiri, mongoli hobune, sairi hobune) o Kiltmaa hobused lühike pea ja lai otsmik o Metsahobuse tüüpi lai otsmik, lüheldane pea, väikest kasvu, karvastik lopsakas, saba ja tukk paks (eesti, soome hobune, zematukai hobune) Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse:
annaabi.ee 
