komöödiaid kui tõsidraamasid. Tallinnas valmis mitmeid näidendeid ja melodraama "Menschenhass und Reue" (1789) millega Kotzebue sai tuntuks. Tema eesti- ja saksakeelses rahvatükis "Isalik ootus" ("Die väterliche Erwartung. Eine ländliche Familien Scene in Esthland mit untermischten Gesängen") oli teatrietendusel ka eestlasi. Muusika kirjutas Tallinna Gümnaasiumi filosoofia ja ajaloo professor Ernst August Wilhelm Hoerschelmann . Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg (24.jaanuar 1795- surmaaeg teadmata) oli eesti päritolu Saksa Teatri kutseline näitekirjanik ja näitleja. 1812.aastal lõpetas Tallinna Kreiskooli. Mart Lepiku ja Hans Treumanni uuringute järgi võis kutse omandada 1809. a Saksa teatri juurde asutatud teatrikoolis, mille olemasolu tõestab meile kuukiri Ruthenia sama aasta märtsist. Steinsberg kirjutas järgmised eestikeelsed näidenditekstid, lavastas need ja mängis ise peaosades: 1819 "Häbbi sellel, kes petta tahhab"
L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused 1878. P. A. J. Steinsberg "Pärmi Jaagu unenägu" 1878. L. Koidula "Saaremaa onupoeg" 1879. C. R. Jakobson "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" 1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi
sajandipikkune, luulel koguni kahe aastasaja pikkune ajalugu. Draamateose loomine ei tulnud seevastu kaua arvesse nende rakendusliku iseloomu tõttu - puudus rahvakeelne teater. Eestikeelse näitemängu alal on siiski mõningaid katseid tehtud juba saksa näitekirjaniku August Fr. F. v. Kotzebue(1761-1819) poolt 1784. aastal rajatud Tallinna saksa teatris. 1810- 1820-ndail aastail seisis selle ürituse eesotsas eesti päritoluga näitleja P. A. J. Steinsberg. Aga juba ammu enne Steinsbergi teatrisse astumist leiame Kotzebue näidendis "Die väterliche Erwartung"("Isalik lootus", 1789) eestlastest tegelaste omakeelset dialoogi ja laule. 1794. aastal püüdis Fr. G.Arvelius ettetellimise korras välja anda oma ühevaatuslikku rõõmu ja õpetuse mängu "Ramma Josepi Jubilei", mis aga jäi ilmumata. 1816. aastal mängiti Pärnus Kotzebue ja Knorringi ühevaatuslikku saksa- ja
Gustav Adolph Oldekop - Põlva pastor tõlkis ja kirjutas ise värsse Kanepi laulukoorile kirikus, tema lõunaeestikeelsed värsid levisid enamuses suuliselt, kuid ilmus ka ,,Beiträges". Reinhold Johann Winkler kirjutas rea algupäraseid ilmalikke luuletusi, luulekogu ,,Eesti-ma Ma- wäe söa-laulud" (1807) püüab õhutada patriootilisi tundeid. Teine värsikogu ,,Juttud" (1816) kirjutatud enamasti laenatud ainetel. 15. Eestikeelse draamaloomingu algus (P. A. J. Steinsberg jt). Tallinna saksa teatri kõrval kõlas eesti keel juba 1789. aastal ning F.G.Arvelius tegi mõned eestikeelsed näidendidki, kuid ei kujunenud mõjuvateks. Tallinna saksa teatris jõuti eesti keeleni taas pärast pärisorjuse kaotamist, esimeseks Tallinna saksa teatri täiseestikeelseks lavastuseks ,,Häbbi sellel´, kes petta tahhab!" (1819), selle autoriks peetakse Peter Andreas Johann Steinsbergi, kes oli ka selle teatri näitleja-lavastaja 1817-1824. 1821. aastal tõi Steinsberg lavale J
annaabi.ee 
