Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. *Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi- säsikiired, need ulatuvad steeli keskosa täitva säsini. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka
Juhtkimbud võivad olla ümbritsetud põhikoelisest, sagedamini aga sklerenhüümsest kimbutupest. See on paksem juhtkimbu sisemisel ja välimisel küljel, kambiumi kohal on aga kimbutupp õhuke ja võib seal olla isegi katkenud. Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi-säsikiired, need ulatuvad steeli keskosa täitva säsini. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu
Transpiratsiooni puhtfüsioloogiline tähtsus seisneb selles, et ta · soodustab tõusvat veevoolu ja sellega kaasnevate ainete liikumist · ning alandab lehtede temperatuuri (närbuvatel lehtedel 4-6C temp kõrgem) 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. Juure rõhk põhineb juure ehitusel ja aktiivsusel mineraalsoolade neelamise pinnasest. Trahheed/sooned ksüleemis asuvad juure keskel steelis, mida ümbritsevad endotermise rakud. Need moodustavad Caspary joone. Kuna Caspary koon on tühimikke täitev ja hüdrofoobne, on ta efektiivne barjäär vee liikumisel läbi apoplastilise tühimiku endotermis. Tänu sellele liigub vesi steelist sisse ja välja ainult esmasel pääsemisel läbi plasmodesmaatilite ühenduste. Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Gutatsioon toimub vee lühede kaudu, mis ehituselt sarnanevad ühulõhedega. Lõhed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks
Peajuur puudub, ainult lisajuured. Eospesad neerjad, sporofüllidel, mis on enamasti koondunud eospeadeks. Eelleht maasisene. Arenevad aeglaselt. Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Levinud kogu maailmas, üle 200 liigi Eestis neli perekonda: kold 2 liiki vareskold 2 liiki ungrukold 1 liik sookold 1 liik Madalakasvulised igihaljad rohttaimed Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega Olemas juhtkude, puiduosa (ksüleemi) ja niineosa (floeemi) ribad asuvad steelis vaheldumisi (plektosteel) Võib esineda erilehisust Õhulõhed mõlemal lehepinnal.Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed.Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga 25. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed Klass Equisetopsida
annaabi.ee 
