broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku kollakas-pruuni värvuse, teistes kahes aga toimub värvuse muutus. Tehakse järeldused uuritavate lipiidi proovide küllastumatuse (küllastumata rasvhapete sisalduse) kohta. Järeldus: Kõigist võimalikest lipiidilahustest säilitasid värvi vaid steariinhappe ning kookosrasva lahused. See näitab nende lahuste küllastumata rasvhapete sisaldust. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises
lihastes ja liigestes, osteomalaatsia. Tingitud riisipõldude saastumisest metallurgiakombinaadi heitvetega. Steariinhape (Stearic Acid - küünlavahas) Steriinhape on tavalisim küllastunud rasvhape. Seda ühendit leidub paljudes loomsetes ja taimsetes rasvades ning õlides, aga teda sisaldub külluslikumalt loomsetes (kuni 30% rasvast) kui taimsetes (üldiselt alla 5% rasvast). Erandid taimsete rasvade seas on on kookose ja shea rasvad, kus steariinhappe sisaldus on 28-45%. Steariinhapet valmistatakse töödeldes rasvu ja õlisid veega, kõrge rõhuga ja temperatuuriga üle 200C. Kaubanduslik stariinhape on tihtipeale segu steariin- ja palmitiinhappest, kuigi ka puhast steariinhapet on saadaval. Teda kasutatakse pindaktiivse ja pehmendava toime tõttu pesuainetes, seepides ja kosmeetikas (sampoonid ja raseerimistooted). Steariinhapet kasutatakse koos riitsinusõliga pesupehmendajate valmistamiseks
puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: või,oliiviõli,steariinhape. Kõigisse katsklaasi lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning vaatasin toimunud muutusi. Tulemus Steariinhappe lahus oli ühtlaselt kollkaspruun,seega steariinhape on küllastunud rasvhape.Teistes katseklaasides,kus olid või ja oliiviõli lahused olid kollased,seega ei sisalda need lahused küllastunud rasvhappeid. Mis rasvade lahuseid te kasutasite? Vaadake internetist, kui palju või ja oliiviõli küllastumata rasvhappeid sisaldavad. Tehke vastavalt sellele parandused järeldustes. VVõi sisaldab 82,5% rasva,kus on 29 g küllastumata rasvhappeid
mittepolaarsed ühendid (benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu Milleks vajab inimene vett? metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees
saada toidust valmis kujul. Selliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks ehk essentsiaalseteks rasvhapeteks. Kaksiksideme asukoha järgi, jagunevad asendamatud rasvhapped omega-3 rasvhapeteks ja omega-6 rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on linoolhape ja alfa-linoleenhape. Soovitatav on toidurasvadega katta 2530% laste ööpäevasest toiduenergiavajadusest, kusjuures küllastunud rasvhapete (palmitiin- ja steariinhappe) osatähtsus võib olla kuni 10%, millest kuni 1% võib olla transrasvhappeid. Monoküllastumata rasvhappeid (olehape jt) võib olla 1015%, polüküllastumata rasvhappeid võib olla 510%, sealhulgas asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei sünteesi, vähemalt 3%. Minimaalne omega-3 rasvhapete vajadus on 0,5% toiduenergiast. 710-aastaste poiste keskmine lipiidide vajadus on 67 g päevas, tüdrukutel 59 g; 1114-aastastel poistel 77 g ja tüdrukutel 66 g;
*allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH H3O+ on oksoonium-ioon, OH on hüdroksüülioon Mõisteid seoses veega * Hüdrofiilne - vett "armastav", polaarsed ühendid * Nukleofiilne on tuuma, ka prootonit, "armastav". Alused on nukleofiilsed reagendid (OH). * Elektrofiilne on elektroni (elektronpaari) "armastav" reagent (H+, Fe3+) *Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav", mittepolaarsed ühendid (benseen, metaan, propaan jne) -------------------------------------------------------- * Steariinhappe CH3(CH2)16COOH pikk süsinike ahel CH3(CH2)16 ehk C17H35 on hüdrofoobne osa molekulist, ei lahustu vees karboksüülrühm COOH on hüdrofiilne osa molekulist, lahustub vees *Lahustuvuse "kuldreegel" - sarnane lahustub sarnases. Polaarne aine lahustub polaarses lahustis (alkohol vees). Mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis (propaan C3H8 benseenis C6H6). Vee karedus ...Ca2+, Mg2+, Fe2+ ioonide olemasolu vees (Fe annab pruuni värvi). Eristatakse järgmisi kareduse liike:
annaabi.ee 
