Lisaks Moskvale avati erinevates Venemaa paikades mitmeid Eestit ja eesti kultuuri tutvustavaid näitusi. Suure populaarsuse osaliseks said näiteks väljapanekud ,,Kaasaegne Eesti tekstiilikunst" Karsnojarskis ning Atsinskis, samuti eesti raamatuillustratsioonide näitus Kolomnas ja Karsnoarmeiskis. Aprillis sai uue püsinäituse endale A. H. Tammsaare majamuuseum Esto-Sadokis Kaukaasias. Euroopa päevade raames tutvustati Eestit mitmes linnas: Kaasanis, Stavropolis ja Permis. Permis avati Annika Haasi, Birgit Püve ning Age Petersoni fotonäitus eesti vanausulistest ,,, Revisited". Kaasani Riiklikus Ülikoolis toimunud debatil ,,Haridusprobleemid globaliseerumise ja regionaalse arengu taustal" oli üks peaesinejatest Tartu Ülikooli prorektor Birute Klaas. Muudest üritustest tuleb kindlasti esile tõsta Vladimiri linnas veebruaris toimunud kindral Laidoneri sünniaastapäeva tähistamist.
noormehena kirjutas oma tähtsaima teose - jutustuse "Tasuja". Teose lõpetas ta Tallinnas, kus see ilmus trükist 1880. Samal ajal tegi Bornhöhe katset ka oma kirjanduslikku almanahhi "Lindanisa" väljaandmisega, kuid materiaalsete võimaluste puudumise tõttu sai ilmuda ainult paar annet.Pärast mõneajalist peatust Tallinnas võttis Bornhöhe 1881 jalge alla pikema tee, asudes Lõuna- Venemaale, kus ta töötas umbes aasta köster-kooliõpetajana Stavropolis. Seejärel suundus Bornhöhe Kaukaasiasse ja tegutses lühemat aega gümnaasiumiõpetajana Tifliisis (Tbilisis). Seejärel on ta teinud matka ka Türgisse ja Iraani.Järgnes koduõpetaja-teenistus Läänemaal Matsalus (1883-84). Pärast seda töötas mõnda aega vabakutselise ajakirjanikuna, joonistajana ja karikaturistina nii kodumaal kui ka Lääne-Euroopas, peamiselt Saksamaal. Korduvalt avaldas ta neil aastail eesti ajalehtedes oma reisimärkmeid. 1886 oli ta
Tema abikaasa Raissa Gorbatšova (Titarenko), kes läks Moskva Riiklikku ülikooli, kuna oli kiituskirjaga keskkooli lõptenud, sai ilma eksamiteta. Õppis Moskva ülikoolis filosoofiat, hiljem, kui Gorbatšoviga kaasa läks, hakkas Nõukogude sotsioloogiaga tegelema. 1967 kaitstud kandidaadikraad oli sotsioloogiline uurimus kolhoosi liikmetest (millised uued jooned talupojale juurde tulnud seoses kolhoosikorraga). Teaduslikus mõttes polnud väga tõsine. Alguses ei saanud Stavropolis tööd, hakkas õpetama põllumajandusinstituudis ja mujal filosoofiat. 70Ndate II poolel Moskvas sai temast ka Moskva ülikooli õppejõud. On oluline selles mõttes, et kui varasemal ajal NL juhtide puhul liidri naise roll poliitilises elus on nullilähedane olnud, siis Raissast saab üks osa võimustruktuuris- on kõigile nähtav, pole vaid peasekretäri abikaasa, vaid hakkab tegelema ühiskondlike asjadega kultuuri, kiriku, meditsiini vallas. Mõju mehe üle oli ka vaieldamatult, ei saa
kirjutas oma tätsaima teose --jutustuse «Tasuja». Teose lõetas ta Tallinnas, kus see ilmus trüist 1880. a. Samal ajal tegi Bornhöe katset ka oma kirjandusliku almanahhi «Lindanisa» väjaandmisega (mida kavatses arendada ajakirjaks), kuid materiaalsete võmaluste puudumise tõtu sai ilmuda ainult paar annet. Päast mõeajalist peatust Tallinnas võtis Bornhöe 1881. a. jalge alla pikema tee, asudes Lõna-Venemaale, kus tö otas umbes aasta köter-kooliõetajana Stavropolis. Seejäel suundus Bornhöe Kaukaasiasse ja tegutses lüemat aega günaasiumiõetajana Tifliisis (Tbilisis). Seejäel on ta teinud matka ka Tügisse ja Iraani. Jägnes koduõetajateenistus Lä anemaal Matsalus (1883--884). Päast seda tö otas Bornhöe mõda aega vabakutselise ajakirjanikuna, joonistajana ja karikaturistina nii kodumaal kui ka Lä ane-Euroopas, peamiselt Saksamaal. Korduvalt avaldas ta neil aastail eesti ajalehtedes oma reisimäkmeid. 1886. a
annaabi.ee 
