jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi mandrijääd üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu. FJORDID Kõige ,,antiklassikalisem", metsikuim ja fantastilisem onkindlasti Lääne-Norra fjordide ala, mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid. Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning
- 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid
sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186
aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid poliitilisi tagajärgi tema retkedel polnud. Fulco abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes oli ilmselt eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus
mandrijääd üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu. 7 2.1. FJORDID Kõige ,,antiklassikalisem", metsikuim ja fantastilisem onkindlasti Lääne-Norra fjordide ala, mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid. Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning
Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asetsevat Østlandeti läänes asetsevast Vestlandetist. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nõlvadega kitsad fjordid lõikuvad sügavale mägedesse. Erandiks on Jæreni tasandik Stavangerist lõunas. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti põhjaosa Trondheimi ümbrusest ehk Trøndelagist. Põhja-Norra algab peaaegu Norra keskelt. Enamik sellest on põhjapolaarjoonest põhjas. Suure osa sellest katavad mäed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele. Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna) ja kogu Põhja-
Preisimaa hõimude vastupanu ordule kestis 13. sajandi lõpuni. Soome ala allutati 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni järk-järgult Rootsi poolt. 1165. aasta paiku määras Lundi peapiiskop Eskil Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis 1170. aastatel Taanis ja kelle puhul on oletatud ka misjonitegevust Eestis, ehkki seda ei saa arvatavasti tõestada. Poliitilisi tagajärgi Eesti ala jaoks Fulco tegevusel polnud. Tema abiliseks oli munk Nicolaus Stavangerist, kes võis olla eesti päritolu ja tundis kohalikke olusid hästi. 1184. aastal saabus koos Saksa kaupmeestega Väina jõe suudmesse augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne – ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. See-eest abistasid Meinhardit mitmed tegusad vaimulikud, kellest aktiivseim oli Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Meinhardi piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1184
annaabi.ee 
