kujundatud klassikalises mallis ja lähimineviku realistlikku kujutamist. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise mitmekesisuse poolest domineeris paguluses kirjutatu veel kuni 1960. aastateni, mil kodumaa kirjanduses algas elavnemine. Mõnevõrra ergutas kirjanduselu 1960. ja 1970. aastail loodud auhindade süsteem: 1970 asutati iga-aastased žanripreemiad4, mida erinevate nimede ja statuutidega5 antakse välja praeguseni. *1. ideoloogia-kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, väärtusi, hoiakuid jne). *2. tsensuur- ametivõimude poolt teostatav tsenseerimine, takistamaks ebasoovitavate andmete v. ideede levikut. *3.arbujad- luuletajate sõpruskond 3 *4. žanripreemia- eripreemia, kindlate alaliiki teoste eest *5.statuut- põhialuseid määrav dokument
kaubanduslikus läbikäimises, ja kui võib osutuda otstarbekaks eraldada teatud ringkonnad, milles sellistest seadustest, tavadest ja kommetest tuleb kinni pidada, siis: Tema Kõrgusel on õigus, seaduse alusel, Ühendatud Kuningriigi suure pitsatiga kinnitatud armuliku Annetuskirjaga, aegajalt ette määrata meetmete võtmist ülalpool mainitud eesmärkide saavutamiseks, sõltumata sellest, kas kohalikud seadused, tavad ja kombed asuvad Inglismaa seadustega, statuutidega või tavadega, mis omavad jõudu Uus-Meremaal või selle mingis osas, vasturääkivuses. §72.Peaassamblee võib reguleerida kasutamata maade müümist jne. – Pidades kinni käesoleva akti määrustest, on Peaassambleel õigus anda välja seadusi, mis reguleerivad Uus-Meremaal Krooni kasutamata maade müümist, rendile- või kasutada andmist; kõik maatükid mille üle, kooskõlas alljärgnevate määrustega, möödub pärismaalaste tiitel [kasutamisõigus, ?omandiõigus?],
Määrused – on seadusele alluvad halduse üldaktid. Nad on obligatoorsed ja neid väljastavad haldusorganid. Määruste andmiseks peab olema kas generaaldelegatsioon (üldvolitus; sätestatud Põhiseaduses või seadustes) või spetsiaaldelegatsioon (erivolitus). KOV määrus – tegemist võib olla autonoomsete statuutidega, mis ei pea lema kooskõlas kõrgemalseisvate määrustega, sest ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. KOVid annavad välja määrusi ning need valdkonnad, mida nad võivad reguleerida niiviisi, on sätestatud seaduses. Käskkiri – üldaktina on käskkiri määrus (ent käskkiri võib olla ka üksikakt) Üksikaktid
herstogi riigi üle, mingil juhul kui herstogit pole, pidid asendama teda, muudel aegadel kui ta ametlikult olemas, siis oli tema ülesandeks hertsogit nõustama ja kaitsa kohalike aadlike huve. Koosnes 6 liikmest , 4 ülemnõunik ja kaks alamnõunikut(pidi olema ülikooliharidus), nõukogu tööd juhtis ülemnõunikute vahelt valitud kantsler, kõik nõukogu liikmed valiti aadli poolt. Teiseks Kuramaa statuutidega, muudeti aadli maapäev alaliselt kooskäivaks regulaarselt, õigus langetada otsusi mis puudutasid otseselt kuramaa aadlit, teha ettepanekuid hertsogile, ja alustas tööd 12 liikmeline maanõunikute kolleegium, mis hoolitses järjepidevalt aadli õiguste eest. Nende statuuditega on seotud rüütelkonna kujunemine, seadis sisse aadlimatriklit.Kuramaa statuudi panid paika halduste territoriaalse jaotuse jagades kogu kuraaamaa hertsogkonna 4 maakonnaks,
annaabi.ee 
