Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"statiiviga" - 5 õppematerjali

Mikserid
2
docx

Mikserid

visplitel on aga plastmassist vahetükid. Mikser suudab segada ka suuremat hulka tainast. Arvestama peab aga seda, et poes müüdavad käsimikserid on toodetud koduse majapidamise jaoks. Pagaritöökoja tarbeks, kus mikser peab töötama tunde, on suuremad ja võimsamad masinad. Mikseri valikul saab tihti otsustavaks disain. Näiteks Moulinex toodab ümarate vormidega värvirõõmsat köögitehnika sarja, mida on kena lahtisel köögiriiulil eksponeerida. Käsimikseri suurem vend on statiiviga mikser. Sellist mikserit ei pea käes hoidma, aparaat toetub jalale. Statiiviga mikseril on kaasas vahustamis- ja segamisnõu. Statiiviga mikser on täpselt samasuguse ehitusega nagu käsimikser. Mikserdada võib ükskõik millises tavalises kausis või potis. Müügil on ka seinastatiiviga mikserid. Sau- ehk nuimikser on mõeldud püreerimiseks. Saumikser on kinnise korpusega, ilma õhkjahutusega aparaat, millega ei saa pikka aega töötada.

Elektroonika → Elektroonika
21 allalaadimist
Ehitamise alused kodutöö
5
doc

Ehitamise alused kodutöö

Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuundur 4. Vibronui 5. Plaatvibraator 6. Elektrimuhvkeevitus komplekt 7. Põkk-keevitusseadme komplekt 8. Rullistorude sirgestaja 9. Toruotsa ümardaja 10. Plasttorude sulgur 11. Elektriline torupainutaja statiiviga 12. Elektriline keermelõikusmasin 13. Torukruustangid kolmjalal 14. Radiaalpress toruühendustele 15. Torutööriistade komp. 16. Teemantpuurmasin. (kuivaks ja märjaks puurimiseks) 17. Armatuuripainutaja 18. Armatuuri giljotiin (hüdrauliline) 19. Karkassinaelapüss gaasiga 20. Laengutega montaazipüss 21. Betoonilihv ( käsi) Saneerimisfrees 22. Betoonisegisti 23. Tolmu- ja veeimur 24. Survepesur 25. Generaator 26. Plaatide paigaldustõstuk. 27. Plaatmaterjali transpordikäru-laud 28

Ehitus → Ehitus
8 allalaadimist
Geodeesia I mapp
12
doc

Geodeesia I mapp

panime mulli keskele. Pärast pöörasime niveliiri 180 kraadi. Mull jäi keskele sllega on esimene nõue täidetud. II nõue: Niitristiku kontrollimine. Kuna meie niveleerimislattidel puudus vesilood tegime sell kontrollimist ripploodi abil. Viseerisime umbes 20m kaugusel olevale ripploodi niidile ja niitristiku vertikaalniit katuse täies ulatuses, sellega on teine nõue täidetud. III nõue: Pikksilma viseerimiskiiri kontrollimine. Läksime koos statiiviga ja niveliiriga koridori, kus panime kaks konna igaüks umbes 25m kaugusel. Esmalt panime statiivi kahe konna vahele panime ka latti mõlema konna peale ja hoidsime neid vertikaalselt siis võtsime lugemid. e1=1373 t1=1355 h12=t1-e1=1355-1373=-18 Siis panime tagasioleva konna juurde niveliiri umbes 10m kaugusel. Võtsime uued lugemid. e2=1355 t2=1375 e0=t2-h12=1355-(-18)=1373 Siis siis võrdlesime e0 e2-ga: 2x=e2-e0=1375-1373=2mm saime kollimatsioonivea.

Geograafia → Geodeesia
199 allalaadimist
Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

koonusteime. Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M wn + N kus 1,8 M= n

Mehaanika → Pinnasemehaanika
121 allalaadimist
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Enamkasutatavad on Vassiljevi ja rootsi koonus. Vassiljevi koonus oli aluseks voolavuspiiri leidmisel vastavalt NL GOST -ile ja seda on kasutatud eranditult kõigi geotehniliste uuringute puhul Eestis. See on 76 g raskune 30° tipunurgaga koonus, mis lastakse vajuda pinnaseproovi. Savi loetakse olevaks voolavuspiiril, kui koonus vajub savisse 10 mm. Rootsi koonuse kaal on 60 grammi ja tipunurk 60°. Koonus on ühendatud statiiviga, mis võimaldab täpselt fikseerida pinnasese tungimise sügavust. Vooluspiiril olevaks loetakse pinnas kui koonuse süvis on 10 mm. wL väärtuse võib leida ka juhul kui süvis on vahemikus 7 kuni 15 mm kasutades seost (R.Karlsson) wL = M w n + N kus 1,8 M=

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
218 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun